Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides.
15 Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus. (Seda hoolimata Henriku enda kalduvusest korduseid näha.) "Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende nigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega." (Vrdl mimikri.) "Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. b) G. H. Merkeli kontseptsioon, Eestlaste kui rahva ajaloole, s.t eesti ajaloole pannakse alus alles radikaalsete ümberkirjutustega XVIII sajandi lõpul. Merkeli jt sõnavõtud ei toetunud mitte faktograafiale, vaid peaosa mängis uus kujutlus- ja mõtlemisjulgus
nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug loetleb voki 5 komponente, Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana kehaosi, Nui ees, väät taga, hiirekeller keskel aga kassi omi; 2) asju või tegevusi, mis kuuluvad mitmesugustesse funktsionaalsetesse komplektidesse: Puust puginad, luust luginad, nahksed nigi-naginad loetleb härjarakendi osi (ike, härja sarved, jutad); Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, lapsed kõik ühesugused ümmargused kujutab leivategu (ahjuroop, leivalabidas, leivapätsid); Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum kirjeldab söömist ja toidu edasist
aastal ilmunud "Alutaguse met- sades. Matkamälestusi" sarjas "Looduse kuldraamat" (Parijõgi 1937). Parijõgi viljeleb publitsistlikku stiili ja tema teostes leiame dialoogi roh- kem kui ühelgi teisel looduskirjanikul. Teadmisi looduse kohta annavad tema teostes sageli edasi kohalikud, kes esinevad teejuhi rollis. Metsavaht istub mättale, asetab püssi põlvedele ja ütleb: "Sellist tihnikut tahtsite näha või? Katsuge siit läbi tungida kas või järgmise metsasihi- nigi." Edasi seletab ta, et see tihnik on viisteist, kakskümmend aastat vana, paiguti nooremgi, lehtpuu kasvab alul jõudsasti. See on tekkinud maailmasõja ajal mahavõetud raielankide asemele. (Parijõgi 1937: 179) Kohaliku inimese teadmised muudavad aja ning ajalooga seotud pai- gaks koguni noore võsastiku. Ilma lisaselgitusteta oleks tihnikust ilmselt raske huvitavalt kõneleda või seda sõnades edasi anda. Parijõele omane
M ALJ as 0 EJUTk £. .· · 0....... GAM rH : SU H !G AL NIGI;; R CHAD """~ . SUDAN ·
Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus, lastes informandil vabalt rääkida ja vaid suunates intervjuu käiku. Eelnevalt kokkulepitud intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi konspektiivne. Edaspidi tekkis võimalus abivahendina kasutada diktofoni ja mõnel juhul täiendavalt ka fotoaparaati. Nii mõnigi kord on kohtumine intervjuuks sobiva isikuga toimu- nud ootamatult või situatsioonis, kus diktofoni kasutamine pole võimalik (taustahelid liialt tugevad); sellisel juhul olen intervjuu sisu hiljem konspektiivselt üles kirjutanud. Päris mitmel puhul on intervjuule järgnenud sisukas kirjavahetus (üle poole sellest e-maili vahendusel), kus intervjueeritav on pärast mõningast meenutamist suutnud oluliselt täpsustada intervjuu käigus
annaabi.ee 
