Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8k
Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter NaNO3 ja india salpeeter KNO3).
lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud Eneke 2 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1983
ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Tähtamad ühendid: N O - dilämmastikoksiid (naerugaas) 2 NO lämmastikoksiid NO2 lämmastikdioksiid; Ammoniaak NH3 ; Lämmastikhape NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse
Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. Lämmastikhape NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC 7) 68% - line tavaliselt Keemilised omadused: On tugev hape, sest dissotseerub täielikult, väga tugev oksudeerija. HNO 3 ® H+ + NO3- Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (peale kloriidide ja sulfaatide)
a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega: Cu0 → CuII, NV→ NII 2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut: Cu0 – 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 – 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 53. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam
o.a II (sest hapniku o.a. on II). Seega: Cu0 CuII NV NII 2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut: Cu0 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Lopuks kontrollime, kas hapniku aatomite sumbolite arv vorrandi molemal poolel on vordne: 8*3=3*6+2+4; 24=24 11. Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon? · Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb taielikult voi osaliselt ioonideks
Lämmastikhappe reageerimisel metallidega eralduvad mitmesugused lämmastikoskiidid (N2O, NO, NO2), ammoniaak (NH3) või vaba lämmastik (N2), sõltuvalt metallist, happe kontsentratsioonist ja temperatuurist. Reaktsiooni peamisi produkte iseloomustab järgmine tabel: Metallide K Ca Na Mg Al Zn Fe Sn Pb H Cu Hg Ag P Au pingerida t Konts.NHO3 N2O -- N2O N2O -- NO2 -- NO2 NO2 -- NO2 NO2 NO2 -- -- puhul tekib Lahj. NHO3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NO -- NO NO NO -- -- puhul tekib Tabelist järeldub, et kõik metallid lämmastikhappega ei reageeri. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu (ruumiline vahekord 1:3)--kuningvesi--reageerib ka kulla ja plaatinaga. Soojuse või valguse toimel HNO3 laguneb: 4HNO3=4NO2+O2+2H2O
Õlide ja rasvade eraldamisega kasutades leeliste lahust. Rooste eraldamisega- leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. 37) Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri.(joonis) HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävnieb Al 20% HNO 3 ja kõige vastupidavam on Al 90- 100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape.(joonis) Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil:
pöördumatult, nt H2S. Tavaelus on nendeks gaasitorbikud, kus hingamiseks mõeldud õhk tõmmatakse läbi adsorbendi kihi, mis eraldab gaasid ja aurud. Veepuhastusjaamades kasut viimases tsüklis aktiivsüsi. 22. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? metalli korrosioon... Redoksreaktsioonid on reakts, mille käigus elementide o-a muutub N:põlemine. See on seotud üleminekuga ühtedelt osakestel teistele. Nt Zn+2HCI=ZnCl2+H2; PbS+HNO3=PbSO4+NO +H2O; SnS2+H2O+NHO3=H2SnO3 +NO+S; 2HNO2+H2S =S+2NO+2H2O. Oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4. CrO3, NO3 jne. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Klassifits: 1)keemilme toim kõrgetel temp >300°C gaasilise kk toimel; 2)elektrokeemiline peamine met korr liik, toim elektrolüüdi lahuste
pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omad. on väga head. Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri. HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävineb Al 20% HNO3-s ja kõige vastupidavam on Al 90-100% lises NHO3-s või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape. Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 µm paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale- 25 µm. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga
ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head. Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri. HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävineb Al 20% HNO3 ja kõige vastupidavam on Al 90-100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape. Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a) värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse
annaabi.ee 
