6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi viimase nelja aasta tugevaim purse, mis oli teadlastele täiesti ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevaid väikesed maavärinad jäid seekord ära. (9) Viimati purskas St. Helens 2004- 2008- aastani. 2014. aastal märgati, et nelja kuni kaheksa kilomeetri sügavusel on magma jälle maapinna poole tõusma hakanud. Õnneks pole siiani veel purset toimunud.(10) 1985. aastal Lõuna- Ameerikas Columbias toimunud liustikega kaetud vulkaani Nevado del Ruizi purse nõudis umbes 23000 inimelu. Need ohvrid oleksid jäänud olemata, kui valitsus oleks kuulanud vulkanoloogide hoiatusi. Tegemist on enim inimelusid nõudnud vulkaanipurskega alates 1902. aastast, mil Pelèe vulkaan Martinique’i saarel hävitas Saint-Pierre’i linna. Nii nagu enamik vulkaane, käitus ka Nevado del Ruiz härrasmehelikult ja hoiatas läheneva tugeva purske eest. Vulkaanitipust 10 km kaugusel asuvas vaatlusjaamas registreerisid seismograafid
Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool Amazonase jõgi 1. Jõe Pikkus: 6400 km. 2. Jõgikonna pindala: 7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks
Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa 1883 25 6 36,600 Santa María 1902 34 6 7,000-13,000 Katmai 1912 32 6 2 Mt. St Helens 1980 19 5 57 El Chichón 1982 32 4-5 > 2,000 Nevado del Ruiz 1985 27 3 23,000 Pinatubo 1991 34 6 1,202 Aitäh tähelepanu eest
mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui mudavool hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Hukkus 23000 elanikku. Mudavoolude tekkele aitabki kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju
Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini,
Laki, Island 1783 10 500 nälg Unzen, Jaapan 1792 15 188 tsunami Tambora, Indoneesia 1815 92 000 peamiselt nälg Krakatau, Indoneesia 1883 36 417 tsunami Pelée, Martinique 1902 29 000 lõõmpilv Kelut, Indoneesia 1919 5110 rusuvool Lamington, Paapua Uus- 1951 2940 lõõmpilv Guinea El Chichón, Mehhiko 1982 1700 lõõmpilv Nevado del Ruiz, Colombia 1985 25 000 rusuvool Nyosi järv, Kamerun 1986 1746 vulkaaniline gaas Pinatubo, Filipiinid 1991 500 mitmesugused Soufrière, Montserrat 1997 19 lõõmpilv Goma, Kongo 2002 40 laavavool -5- Kasutatud kirjandus: * http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan * http://www.postimees.ee/050907/esileht/valisuudised/281085.php * http://www.youtube
1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade
(6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570 El Muerto 6488 Pomerape 6282 Parinacota 6348 Tres Quebradas 6239 Tabel 1: Riigi kõrgemad tipud. MÕJU MAJANDUSELE Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. Haritav maa
Lava Flow May 18, 1980 Mt. St. Helens, United States Fissure Flows Mar. 28, 1982 EI Chichon, Mexico Nov. 13, 1985 Nevado del Ruiz, Colombia 5 Aug. 21, 1986 Lake Nyos, Cameroon J June 15, 1991 Mt. Pinatubo, Philippines June-Sept. , 1997 Soufriere Hills, Montserrat 1 7 5 9 4 7
coupled with consumer education on by protein fingerprinting. Food Microbiology 25:676–682. hygienic handling and adequate cooking of Benito, M. J., M. J. Serradilla, S. Ruiz-Moyano, A. food can play a role in reducing the inci- Alberto, F. Pirez-Nevado, and M. G. Cordoba. 2008b. dence of pathogenic infection. Rapid differentiation of lactic acid bacteria from autochthonous fermentation of Iberian dry-fermented sausages. Meat Science 80:656–661. Bloukas, J. G., E. D. Paneras, and G. C. Fournitzis. 1997.
annaabi.ee 
