Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja Auerstedti kaksiklahingus oma peamise vastase. Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks.
Need kolm faktorit pakuvad stabiilsust ja turvatunnet ning kaitsevat väliste agressorite eest. Šveitsis korraldatakse referendumeid aastas 3-4 korda kaalukamate ja probleemsemate otsuste tegemiseks. Otsene demkraatia on üheks peamiseks põhjuseks miks Šveits ei ole täna Euroopa Liidu liige. Kui 1992-aastal viidi Šveitsi läbi referendum, kas liituda Euroopa Majandus Alaga, otsustas 50,3% inimestest, et nad ei taha ja sellega lükati liitumine edasi. Šveitslased kardavad oma neutraliteedist ilma jäämisest, et neid sunnitakse võtma seisukohti ja valima pooli, aga seda nad teha ei taha. Liitudes Euroopa Liiduga pole nad oma otsustes enam vabad ning sunnitud ajama Euroopa Liidu välispoliitikat. MAJANDUS Majanduslikult on Šveits jõukas, kaasaegse turumajandusega, madala töötuse ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, mille SKP per capita on maailmas üks kõrgemaid, moodustades 2012-ndal aastal 60 tuhat USD, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine
Euroopas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti 15. 17. juunil ning annekteeriti 3. 6. augustil 1940. 28. juunil inkorporeeris Nõukogude Liit ka Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Rumeenia, kellele Saksamaa keeldus abi osutamast, vastupanu ei avaldanud. 1940. aastal asus avaliku agressiooni teele kolmaski riik fasistlik Itaalia. Saades innustust Saksamaa sõjalisest edust, loobus Rooma senisest neutraliteedist ning kuulutas 10. juunil sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale, viimast ka rünnates. Samal sügisel tungisid Itaalia väed Egiptusesse ja Kreekasse, kuid kohtasid tugevat vastupanu ja olid sunnitud pöörduma abipalvega oma liitlase Saksamaa poole. Jaanuaris 1941 maabus Põhja-Aafrikas Saksa Aafrika Korpus, 6. aprillil 1941 aga alustas Wehrmacht välksõda Balkanil. Kampaania tulemusena alistusid Jugoslaavia (17. aprillil) ja Kreeka (21. aprillil). 1941
september 1945) Kronoloogia 1939 september Detsember 1939 1 Hitler tungib sõda kuulutamata kallale Poolale 14 Nõukogude Liit visatakse Rahvasteliidust välja 3 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale Soomlasi saadab aasta lõpus Talvesõjas edu sõja, sõja kuulutavad ka Austraalia, India ja Uus Meremaa 1940 veebruar 4 Jaapan teatab oma neutraliteedist Euroopas toimuva 5 britid ja prantslased otsustavad teha dessandi Norra, suhtes. Sama teeb USA järgmisel päeval et takistada Saksamaa plaane seal. Operatsioon pidi 7 Prantsusmaa hakkab võtma kaitsepositsioone algama 20. Märtsil Saksamaa piiril Märts 1940 17 Nõukogude Liit ründab Poolat idast 12 Soome ja NSVL sõlmivad Moskvas rahulepingu,
Mõtteid Eesti neutraalsusest arendati juba iseseisvuse sünniajal ja see jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Eesti Maapäeva vanematekogu ja Maavalitsuse 24. jaanuaril 1918 välisriikidele adresseeritud memorandumis Eesti iseseisvuse otsuse kohta rõhutati, et Eesti peab saama kuulutatud erapooletuks maaks ja selleks tuleb nõuda välisriikide tagatist. Sellest räägiti ka Tartu rahulepingus. Mida rohkem Rahvasteliit nõrgenes, seda rohkem hakati rääkima ühepoolsest neutraliteedist. 1938.a. Saksamaa oli huvitatud Rahvasteliidu lagunemisest ja seega soosis väikeriikide neutraliteeti. Eestis rõhutati, et väikeriikidele pakub rohkem kaitset erapooletus, kui kollektiivse julgeoleku süsteem. Eestil peab olema õigus ise otsustada vägede läbilaskmise üle. Eestil olevat lootus sõjast kõrvale jääda vaid siis, kui peetakse häid suhteid kõigi, ka agressiivsete riikidega. 1938.a. oli Eesti välisminister Karl Selter. 1935 N.L ja Pr
Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest. Ehkki de jure iseseisvad, olid Balti riigid 1939–1940 de facto NSV Liidu kontrolli all ja selle sunnitud liitlased. Soome ei allunud Nõukogude Liidu survele ja 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke. Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjeks olid ka demograafilised protsessid – saksa vähemus asustati Ida-Euroopa riikidest Saksamaale ja nad arvati Saksa kodakondsusesse. 1939–1940 asustati Umsiedlungi käigus Eestist Saksamaale üle 14 000 inimese. 1941. aasta kevadel viidi Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn järelümberasumise käigus Eestist Saksamaale
Teiseks leiti, et Eestil tuleb otsida ja leida liitlasi suurte demokraatlikute lääneriikide seast. Kolmandaks prioriteediks oli kohaliku tähtsusega liidu loomine, nn Balti liit (siia loeti ka Soome ja Poola). Eesti peab tuginema Rahvasteliidule ja selle kollektiivsele julgeolekusüsteemile. 20. aastate päris algusotsas oli ühe tegurina kaalumisel ka neutraliteet. Eesti välispoliitika oligi saanud alguse neutraliteedi loosungi all. Neutraliteedist räägiti ka iseseisvusmanifestis - peeti silmas rahvusvaheliselt garanteeritud erapooletust. Kindlasti oli 1917.-1918. aastal neutraliteet ka Eestile kasulik - andis võimaluse nõuda vägede väljaviimist Eestist. Neutraliteet tundus hea mõttena kuni Vabadusõja puhkemiseni. Samas, Tartu rahulepingus tuletati seda neutraliteeti veel meelde - Soome laht tuleks neutraliseerida ja ...Tegelikult ei olnud neutraliteet populaarne Rahvasteliidu sättele nr 10 - kui üks riik ründab
annaabi.ee 
