Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas Vesinik- ja hüdroksiidioonide hulgast Happeline olenevalt on muld: Ülekaalus H ioonid Neutraalne Neutraalse reaktsiooni korral on H ja OH ioonide hulk võrdne Leeliseline Ülekaalus OH ioonid Tähistamine Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse sümboliga pH pH määramine pH määratakse mulla vesileotisest või neutraalsoola (1N KCl) leotisest. Vastavalt sellele tähistatakse mulla reaktsioon kahte moodi: pH H2O (tulemus 0,5 vähem happeline) pH KCl 1 N KCl lahus 1 N KCl lahus valmistatakse: 1liiter destilleeritud vett ja 74,56 g kaaliumkloriidi Liigitus pH järgi KCl kuni 4,5 – tugevasti happeline 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline
vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid. 17
Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust
hulka. Küllastusaste. Nim arvu, mis näitab mitu protsenti moodustavad meeldunud alused neelamismahutavusest. 4) Mulla reaktsioon ja happesus jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni. Jaguneb happeline, neutraalne või leeliseline. pH määratakse mulla vesileotisest või neutraalsoola (1N KCl) leotisest. Vastavalt sellele tähistatakse mulla reaktsioon kahte moodi: pH H2O (tulemus 0,5...1,0 vähem happeline) pH KCl Muldade jaotus vastavlt reaktsioonile: neutraalse korral on mullalahuse H+ ja OH- ioonide hulk võrdne happelise korral on ülekaalus H+ ioonid leeliselise korral OH- ioonid Mõju taimedele ja mikroorganismidele
Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus moodust
Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja
mulda ka superfosfaadi ning sulfaatsete väetiste regulaarne kasutamine. Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. Poolmikroväetised Mangaani vajadus on suur umbes 15% meie muldadest. Mangaanväetisena kasutatakse mangaansulfaati, mille andmistehnoloogia sarnaneb mikroväetiste kasutamisega – külvise töötlemine, taimede pritsimine. Harva esineb meie muldadel ka raua puudusest tingitud kloroosi, mille kõrvaldamiseks pritsitakse taimi lahjade rauda sisaldavate neutraalsoola lahustega (näiteks raudsulfaat). Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. • Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. • Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. • Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised
küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt
annaabi.ee 
