ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus
(B. Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame · Kompetentsuse tunne · Sündmuste ennustatavus
83. Stress H. Selye järgi. H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega (ärritajast tingitud pingega) ja tulemuseks on tervisehäired. H.Selye ise nimetas, et mitte stress, vaid distress on see, mis meid kahjustab. Ta liigitas stressi: eustress kui hea stress, mis tõstab motivatsiooni ja inspiratsiooni; neustress ehk neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab omakorda jagada ägedaks ja krooniliseks; hüperstress ehk igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress ehk ebapiisav hulk stressi. Seega, organism vajab mingis hulgas stressi, et jääda terveks ja tervist ohustav on hüperstress. Seega inimesel võib olla distressi põhjustajaks nii lähedase kaotus kui ka vilets valgustus töökohal. 84. Stressi poolt tekitatavad probleemid.
teise aasta meditsiini tudeng. Järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias (kujunemisloos). Sellest lähtuvalt ütleb, et haigused on mittetoimetulek stressoritega. Kuulus postulaat: meid ei kahjusta mitte stress ise vaid see, kuidas me reageerime stressile. Stress on mittespetsiifiline keha vastus igasugusele välismõjule. Liigitab stressi: · Eustress: tõstab motivatsiooni, inspiratsiooni, paneb looma midagi. · Neustress: See ei ole hea ega halb, on neutraalne. · Distress: Negatiivne stress. Jaguneb ägedaks ja krooniliseks. Äge on näiteks eksamisess, see on lühiajaline ja saab otsa kindla perioodiga, on pidevalt intensiivne. Kroonilise puhul on tase kõikuv ja kauakestev, nt krooniline haigus, elukeskkond: tõusud-langused. · Hüperstress: Ütleb, et see on igasugune stress liiga suures koguses. Liiga palju, et toime tulla
Õnnetuste risk- in eksib Elukvaliteedi langus- in ei tunne end hästi Haigestumised- in jääb haigeks Stress: Stressi tekkimine: Teaduslikult stress on kohanemisreaktsioon. Kui in ei kohane, sellist olukorda ei eksisteeri elus. Stressivaba seisund on surm. Stress ei ole paha. On paha, kui on liiga palju Distress- paha. Kurnatus, ülekurnatus. Eustress- hea stress. Pos sündmustega kaasnev kohanemisreaktsioon. Edutamine, uued ülesanded, nendega kohanemine Neustress- tekib, kui kõrvaltvaatajana in elab mingile olukorrale kaasa, otseselt ei mõjuta Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Füsio- organismi kurnatus Psüh- emotsionaalne kurnatus. Palju kinni in enda mõtlemises. Individuaalsed erinevused: Miks osadel tekib stress kiiremini: Situatsioonide erinev hindamine. Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus. Sotsiaalne toetus- kolleegid, pere, sõbrad Kontroll sündmuste üle: Käitumuslik kontroll- kas in saab midagi ette võtta
Väsimuse tagajärjed o Soorituse langus o Õnnetuste risk o Elukvaliteedi langus o Haigestumised Kronotüüp ja väsimus STRESS STRESSI TEKKIMINE Stress on kohanemisreaktsioon, stresss pole paha. Muutub pahaks siis kui me ei suuda adapteerida keskonnas toimuvaid muutusi. o Stressivaba seisund on surm Distress - kurnatus Eustress – positiivne stress, ehk positiivsed asjad millega peame ns kohanema Neustress – neutraalne stress, kui me elame millelegi kaasa mis otseslt meid tegelt ei puuduta. 57 FÜSIOLOOGILINE JA PSÜHHOLOOGILINE STRESS Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks INDIVIDUAALSED ERINEVUSED R.W
annaabi.ee 
