"Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. 4 ,,Kalevipoja" eepose sünd 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos
rändamise-teed" (Tartu 1853, 3. tr. Tartu 1922; osalt Jean Pauli motiividel) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.). Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. "EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD" Ka K. teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on otseselt välja kasvanud rahvaloomingust. Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850. aastail, osa nendest ilmus kolmes väikeses raamatus (1860, 1864, 1865);
See kehtib ka Johann Köler allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.Tallinnas maalis J. Köler, peamiselt akvarellis, eesti talupojatüüpe ning portreteeris folklorist H. Neusi. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose "Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni. 5.Kokkuvõte Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti
R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid ,,Hiiu naised kaevul", ,,Ketraja", ,,Kunstniku sünnikoht" jt. tööd. 1864 suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni ,,Ärkamine nõidusunest". Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval etnograafianäitusel esitab rea eestiainelisi akvarelle. Käib Pariisis maailmanäitusel, kus esineb 2 portreega. 1869 esineb Kunstide Akadeemia näitusel senaator N
R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid „Hiiu naised kaevul“, „Ketraja“, „Kunstniku sünnikoht“ jt. tööd. 1864 – suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni „Ärkamine nõidusunest“. Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 – suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 – saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval etnograafianäitusel esitab rea eestiainelisi akvarelle. Käib Pariisis maailmanäitusel, kus esineb 2 portreega. 1869 – esineb Kunstide Akadeemia näitusel senaator N
eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes) - eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele - kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas viisid eesti pärimusmaterjali rahvusvahelisele uurimismaastikule - eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald) - diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks 13. september Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod/koolkond:
käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris ForseliuseBoeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku kirjandusloomuliku alusena. "KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840