Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi. Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on antidiureetiline
Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1. väljaspool seljaaju spinaalkambrionis; 2. puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus
Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine. (lapse halvatuse ja herpese viirus) Clostridium tetani – säilib kaua mullas) Närvisüsteem jaguneb: 1) Somaatiline (soma=keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga
Kogumistorukestes toimuv tagasiimendumine määrabki lõpliku uriini koguse. Piltlikult väljendades: kui kogumistorukestesse jõudnud 20 liitrist imendub tagasi 18,5 liitrit, tekib ööpäevas 1,5 liitrit lõplikku uriini, kui tagasi imendub 19 või 18 liitrit vett, tekib vastavalt 1 või 2 liitrit lõplikku uriini. Resorptsiooni kogumistorukestes ja ühtlasi lõpliku uriini kogust reguleerib antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin. ADH tekib hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades vastavalt organismi kehavedelike osmootsele rõhule. Kui osmootne rõhk suureneb (näiteks soolase või magusa toidu söömisel, tugeval higistamisel), siis suureneb ka ADH süntees hüpotalamuses ja ADH väljutamine hüpofüüsi tagasagarast verre. Verega transporditakse ADH neerude kogumistorukesteni, kus ta avaldab mõju kogumistorukeste epiteelile, muutes need veele läbilaskvamaks. Tagasi imendub rohkem vett ja lõpliku uriini kogus väheneb. Kui aga
ainevahetuse kiirenemine külma korral, higistamise intensiivistumine kuumaga jne. Kuid stressi korral leiavad organismi talitluses aset ka teatud üldised, kõigile stressoritele ühised (mittespetsiifilised) muutused, mis iseloomustavadki stressreaktsiooni. Nendeks mittespetsiifilisteks reaktsioonideks on: 1. Hüpotalamuse - adenohüpofüüsi - neerupealiste koore aktivatsioon. Stressori mõjul suureneb hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades kortikoliberiini produktsioon, mis stimuleerib adenohüpofüüsis (hüpofüüsi eessagar) adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) vallandumist verre. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores kortisooli väljutust. Neerupealiste koore põhiline glükokortikoid kortisool põhjustab: 1.1. mitmeid muutusi organismi ainevahetuses, mis viivad veres aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõusule
Radiatsioon Hapnikuvaegus Normaalse ainevahetuse häirumine Valu Hirm Stressi teke sõltub lisaks ärritajast ka organismi vastuvõtlikkusest stressori toime ajal, seda omakorda mõjutavad Pärilikkus Vanus Sugu Varem üleelatu mõjud Erinevate tegurite koosmõju Muutused organismis: 1) Hüpotalamuse-adenohüpofüüsi-neerupealiste koore aktivatsioon: hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades suureneb kortikoliberiini produktsioonstimuleerib adenohüpofüüfif AKTH vallandumist verrestimuleerib neerupealise koortes kortisooli väljutust. Kortisool põhjustab: a. Mitmed muutused org.ainevahetuses i. Aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõus ii. Suureneb võimalus glükoneogeneesi teel energia saamine b
Kestev külm/kuumus; Trauma; Operatsioonid; Kestev raske töö; Müra; Radiatsioon; Hapnikuvaegus; Normaalse ainevahetuse häirumine; Valu; Hirm. Stressi teke sõltub lisaks ärritajast ka organismi vastuvõtlikkusest stressori toime ajal, seda omakorda mõjutavad Pärilikkus; Vanus; Sugu; Varem üleelatu mõjud; Erinevate tegurite koosmõju. Muutused organismis: 1. Hüpotalamuse-adenohüpofüüsi-neerupealiste koore aktivatsioon: hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades suureneb kortikoliberiini produktsioon -> stimuleerib adenohüpofüüfif AKTH vallandumist verre -> stimuleerib neerupealise koortes kortisooli väljutust. Kortisool põhjustab: 1. Mitmeid muutusi org.ainevahetuses: 1. Aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõus 2. Suureneb võimalus glükoneogeneesi teel energia saamine ii
annaabi.ee 
