et vältida ebamoraalsuse etteheiteid. Olid 1950.aastad. Nabokov polnud enam tundmatu autor. Sellegipoolest lükkasid viis Ameerika kirjastust romaani tagasi. Lolita pidi 1955.aastal ilmuma kahtlase kuulsusega Pariisi kirjastuses Olympia Press, enne kui avaldati 1958 teist korda New Yorgis natuke seisusekohasemalt. Lolita on Venemaalt emigreerunud kirjaniku Vladimir Nabokovi ülekaalukalt parim romaan. Romaanist õhkub psühhiaatriasse maanduva neurootiku Humbert Humberti sentimentaalse enesehaletsusega ka lämmatavat, maniakaalset ja kuritegelikku eurootikat, sest Dolores Haze, keda hüütakse Lolitaks, on alles kaheteistaastane, kui kirjandusprofessor Humbert, just äsja järjekordselt haiglast koju lubatud, korterit otsides temaga tutvub. Lolita on lesestunud korteriperenaise tütar. Ema armub hea väljanägemisega mehesse. Et tütrele läheneda, abiellub Humbert tema emaga.
· ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen.
· ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen.
3. Inimesele on omane püüd organiseerida oma mina individuaalset struktuuri. Sellest tulenevalt saavad motiivid oma elujõu inimese minakäsitlusest ning neid kujundatakse kooskõlas minakäsitlusega. Areng Tuhanded neuroose jt isiksushäireid kirjeldavad psühholoogid ei tee katsetki määratleda, kes üldse on „terve isiksus" Tema meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Inimene on see, kelleks ta kujuneb. Neurootiku ja terve isiku 3 põhierinevuseks on viimase motiivide autonoomia ja teadvustatus. Neurootiku teeb Allport'i meelest ebaterveks ennekõike see, et ta ei teadvusta, ei mõista ega juhi oma hämaraid, sageli varasest lapsepõlvest lähtuvaid ajejõude. Küps isiksus Allporti meelest iseloomustab inimese arengulist küpsust kuus juhttunnust. 1. Küpsel inimesel on avarad vaated oma minale. Ta suudab vaadata end otsekui kõrvalt, hinnata
mingit teksti vaadeldakse samamoodi nagu unenägu (unenägu on sublimatsioon ja kunstiline väljendus on sublimatsioon (ma teadlikult ei kasuta siin sõna tekst, mida tõnis kasutab, sest see ei ole päris põhjendatud) kunstiteos ei kuulu jäägitult autorile, psühhoanalüütiline analüüs annab meile võimaluse teada rohkem kui autor teadis, sest osa tema tegevusest on paramatamtult varjatud freud ütleb, et kunstniku tegevus on sarnane neurootiku tegevusele. näiteks iha rikkuse ja vastassugupoole järele, aga kuna puuduvad võimalused realiseerida seda tahtmist reaalses maailmas, siis pöördutakse fantaasiamaailma. pärast seda saadakse seda nautida juba avalikkuses. seega kunstniku loodud teos tekitab olukorra, kus kunstniku sisemised soovid osaliselt sublimeeritakse ja osaliselt tuuakse avalikult nähtavale. see on muidugi üsna algeline teooria, ja sellega psa algas, me ei pruugi seda väga tõsiselt võtta enam
Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Raev - keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi. Raevu eksternaliseerimine: - Ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab. - Pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab. - Kehaliste hädada konstrueerimine: peavalu, väsimus jne. VII FEMINISM: Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen.
C. Jung otsis kollektiivse alateadvuse näol inimkonna liigimälu, mis oleks ühtlasi ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid, mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest. Entsüklopeedilise haardega uurija, kes valdas antiigi, hellenismi, idausundite, aafrika ja ladina-ameerika kultuuriruumide faktoloogiat ning otsib laiaulatuslike analoogiate kaudu oma ideedele tõestust. Näeb kollektiivse alateadvuse ehedat ilmnemist ühtviisi nii neurootiku, samaani, preestri jt. transikäitumises. Sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung tahtis selle õpetusega näidata, et vaatamata meie kultuurilistele erinevustele oleme me kõik kuuludes inimkonda kui sellisesse ühtse kollektiivse alateadvuse kandjad. Sarnasd pretentsioonid generatiivgrammatikal Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid.
annaabi.ee 
