genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Püramiidrakkudel on oluline roll ka ajukoores üksteisest kaugel paiknevate neuronite ja ajukoore piirkondade talitluse koordineerimisel. Anne-Ly Padrik HT-16 Ajukoore talitluse seisukohast on erakordselt oluline neuronitevaheliste seoste rohkus, mis on kindlustatud arvukate sünapsite kaudu. (Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.) Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad on eristatavad nii morfoloogiliste kui funktsionaalsete iseärasuste alusel: · primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; · assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes
säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll
Lao Tzu Fakte ajust Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. Neuronitevahelised ühendused on erineva tugevusega. Neuronitevaheliste ühenduste tugevus on aga aju töö jaoks määrav. Kui kahe neuroni vaheline ühendus on tugev, viib ühe neuroni töö ka teise aktiveerumiseni; kui ühendus on nõrk, siis teine neuron ei aktiveeru. Aju närvijätkete kogupikkus on võrdne 4-kordse maakera ümbermõõduga. Ajukoor kataks lahtivoldituna ära 20 ruutmeetrise ala. 3 Aju plastilisus
Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess
biokeemilised protsessid, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks kui seda perioodi järsult häirida nt trauma, elektrisokk siis efektiivset jälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on äritustele järgnevate peaaeju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused neurogliias (närvirakkkude vaheline aine) (Hebb uurinud neuraalseid aluseid õppimise ja teiste mälunähtuste juures arendas välja nn rakuansamblite teooria + Hebbi sünaps klassikaline närviprotsessi mehhanism) Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised hõlmab peaaegu kõiki aju struktuure nt ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Mälunähtusi jagatakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks
Rakkude migratsioon lõpp-punkti – igas vanuses sobivad funktsioonid 4. Rakkude agregatsioon (kokkukuhjumine) ajuosade moodustumiseks • Arenev aju v.plastiline, kuid: 5. Neuronite diferentseerumine – kuid ajukahjustus v/s või väikelapse-eas ei pruugi olla kohe märgatav “lumepalli efekt” 6. Neuronitevaheliste ühenduste moodustumine • “sleeper effect”- st.laps “kasvab kahjustusse sisse” (William and Maarter 1992), 7. Selektiivne rakusurm (apoptoos) • vanusega arenev defitsiit –põhioskusi ei omandatapõhjustab edasise defitsiidi süvenemise 8. Ühenduste eliminatsioon & stabilisatsioon + müelinisatsioon (müeliinikiht tuleb ümber närvi) ESIMENE NEURAALTORU STAADIUM:
annaabi.ee 
