Neuroleptikute14 ajalugu · Henri Laborit (1947) selgitas shokivastast toimet; prometasiin, kloorpromasiin - eriline rahunemine · Jean Delay & Pierre Deniker (1952): kloorpromasiin ravib skisofreeniat · Fenotiasiinide rühma laienemine · Butürofenoonid: haloperidool15 · Varjupaikade tühjenemine - ravimravi võidukäik · Antipsühhiaatria sünd Neuroleptikumid, antipsühootikumid, major tranquillizers Kolm faasi neuroleptikumide toimes: - I (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma & magama ka päeval, ta on letargiline & algatus-võimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest - II (teine nädal) - sedatiivne efekt taandub, psühhoosivastane toime püsib; emotsionaalsus kahanenud, kuid püsib ebasoovitavate emotsionaalsete pursete oht - III - teotahtelisuse vähenemine on tagasihoidlik, kuid emotsionaalsus endiselt
Ägeda episoodi ravi, mille eesmärgiks on ägedale psühhoosile omaste nähtude kõrvaldamine Säilitusravi, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku parandamine, jääksümptomite vähendamine ja võimalike ägenemiste vältimine. Psühhoosivastased ravimid. Alates 1945.a. on skisofreenia ravis kasutusel mitmesugused psühhoosivastase toimega ravimid. Skisofreenia puhul on häiritud ajus teatud keemiliste ühendite ringlus närvirakkude vahel ja neuroleptikumide abil püütakse taastada normilähedast rakkudevahelist sidet. Inimeste tundlikkus ravimite suhtes on erinev ja seetõttu on ravimite annustamine skisofreeniahaigetele individuaalne. Hea efekti saavutamiseks tuleb annuse suurus ning annustamise sagedus kohandada vastavalt iga haige iseärasustele. Ravimi valik sõltub eeskätt patsiendi tundlikkusest ja kõrvaltoimetest. Oluline on arvestada ka ravi määramisel haige kehalise seisukorraga (maks ja neerud)
paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et need nähud võivad olla tingitud ka depressioonist või neuroleptikumide kasutamisest. · käitumise mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused, mis manifesteeruvad huvide kadumise, sihituse, tegevusetuse, enesesse sulgumise ja sotsiaalse isoleerumisena. Mida peaks patsiendi ja tema lähedaste käest küsima? 1. Kas patsiendil on varem esinenud keskendumis-, meeldejätmis- ja tähelepanuraskusi? Kas neid esineb ka praegu? 2
· Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine nädal) - sedatiivne efekt taandub, psühhoosivastane toime püsib;
Ahistussündroomiga kaasnevad sageli uinumis- ja unehäired. Krooniliselt unerohtu tarvitavad vanurid kannatavad tihti ahistustunde all. Leinaga liitub alati ahistus ja uni muutub. Unetust antud juhul ravida ei püütagi, sest sellel on terapeutiline mõju. Kui omaste ja sõprade tugi ei aita, võib kasutada ahistust leevendavaid ravimeid. Ka skisofreeniline psühhoos algab tihti hajevil olekuga, ööpäevarütmi häirumisega ja unetusega. Raske vormi väljakujunemist saab takistada varase neuroleptikumide kasutamisega. Segadusseisund Varem terve vanuri segadusseisundi põhjuseks on tavaliselt orgaaniline haigus. Ajuvereringehäired ja degeneratiivsed ajuhaigused, samuti aju vananemisega seotud protsessid on selle eelsoodumuseks. Põhilised sümptomid on ööpäevarütmi muutumine ja unehäired. Segasuse põhjus tuleb püüda alati välja selgitada. Kui tarvis võtta appi neuroleptikumid (melperooni 10-25 mg, tsüklopentiksooli 2-4 mg, perisiatsiini 2,5-5 mg, haloperidooli 0,5-1 mg).
71 tsioon) Creutzfeldti-Jakobi tōbi (..., dementsus) D2-retseptorid - (neuroleptikumide antipsühhoot e toime, kõrvaltoimed) Huntingtoni tōbi (..., dementsus) Parkinsoni tōbi (..., depressioon, dementsus)
annaabi.ee 
