Hz (võnkesagedus) Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks modaalsus - nägemine,kuulmine, haistmine jne.Ühe modaalsuse piires saab samuti eristada kvaliteete, nägemise puhul näiteks värvust, heledust,liikumist jne. Niimoodi võimaldab aisting õieti peegeldada objektiivse maailma omadusi, neid eristada. Seda uurides me enamasti eraldame kunstlikult ühe või teise aspekti tajukujundist. Näiteks neurokirurgilise operatsiooni käigus ajukoore otsesel mehaanilisel või elektrilisel ärritamisel tekkiv nn kunslik aisting , mille modaalsus ja iseloom aga on seaduspäraselt sõltuvalt sellest , millise kvaliteediga aistingute eest vastuvav aju osa tavaliselt vastutab. Mõisted: Kvaliteet on määratlus, mille tõttu mingi nähtus, ese või protsess on tema ise, mitte miski muu. Kvaliteedi muutudes muutub objekt millekski teiseks. Kvantiteet on peamiselt objekti ruumilis-ajalised omadused.
sese pööratud spektri. Ilmselt on see mõte tulnud pähe mitmele inimesele iseseisvalt (Gert 1965; Putnam 1965; Taylor 1966; Shoemake, 1969,1975; Lycan 1973). Arvatavasti peavad Block ja Fodor (1972: 172) silmas seda, kui nad ütlevad: "Meile tundub, et standardsed verifikatsionistlikud argu- mendid selle seisukoha vastu, et "pööratud spektri" hüpotees on kontseptuaalselt koherentne, ei ole veenvad." Selle versiooni, intuitsioonipumba # 5: neurokirurgilise vingerpussi kohaselt asuvad kõik kogemused, mida võrrelda tuleb, ühes vaimus. Sa ärkad ühel hommikul ning avastad, et rohi on muutunud punaseks, taevas kollaseks ja nii edasi. Keegi teine ühtki värvuse anomaaliat ei märka, seega peab probleem olema sinus. Näib, et sa oled õigustatud järeldama, et oled läbi teinud visuaal- sete värvusekvaalide ümberpööramise ja meie avastame hiljem, kui soovid, kuidas täpselt kurjad
Tänu abistavale hingamisele tõuseb SpO2 95%-le. Teil on nüüd aega luua venoosne juurdepääs, paigaldada EKG ja mõõta vererõhku. Vererõhk on 250/80 mmHg. Brigaadijuhi korraldusel manustate patsiendile i-v 0,6 mg Enalaprili. Varsti pärast seda saabuv kiirabiarst otsustab patsienti jätkuva sügava kooma tõttu kohe intubeerida. Olete selleks ajaks juba vajalikud vahendid valmis pannud. Seejärel toimetatakse patsient haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus on olemas vajaliku neurokirurgilise ravi võimalused. Haiglas kohe tehtud kompuutertomograafia näitab peas veresoone lõhkemise tagajärjel tekkinud intratserebraalset verejooksu. Tavapärane anatoomia, füsioloogia, patofüsioloogia Ärkveloleku tagamisel on keskne roll ajutüve piirkonna retikulaaformatsioonil. Selles paiknevad närvirakud saavad impulsse nende ümber paiknevatest üles ja alla liikuvatest formatsioonidest. Keskus vahetab signaale ajukoorega ning selle tulemusena tekib vastastikune stimulatsioon. See
Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö ,,kunstlik" aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel. Meeleorganid muundavad ärrituse närviimpulssideks, mis siis edasi ajusse suunduvad. See on aluseks aistingule, kuid selleni ei vii mitte kõik närviimpulsid
Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö ,,kunstlik" aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel. Meeleorganid muundavad ärrituse närviimpulssideks, mis siis edasi ajusse suunduvad. See on aluseks aistingule, kuid selleni ei vii mitte kõik närviimpulsid
Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö „kunstlik“ aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel. Meeleorganid muundavad ärrituse närviimpulssideks, mis siis edasi ajusse suunduvad. See on aluseks aistingule, kuid selleni ei vii mitte kõik närviimpulsid
annaabi.ee 
