tootmiseks. Loomadele ebatüüpilised proteiinid muudavad valgustundlikuks terve raku. Nõnda on võimalik ajurakke kindla lainepikkusega valgust kasutades panna neid laenglema käsu peale. Mõne aasta eest kasutati sama lahendust geneetiliselt muundatud hiirte nälgima ja õgima panemiseks. Kuigi taolised katsed võivad tunduda esmapilgul julmana, aitavad need paremini mõista erinevate inimeste söömis- ja joomishäirete neurobioloogilisi aluseid. Columbia ülikooli teadlased spekuleerisid, et sarnaselt leidub hüpotaalamuses kaks ajurakkude populatsiooni, mis tekitavad loomades vastavalt janutunde või suruvad seda vastupidiselt alla. Hüpotaalamuses asuv subfornikaalse organina tuntud struktuuri CAMK11 neuronite mõjutamisel hakkasid isegi eelnevalt janu kustutanud hiired maniakaalselt jooma. Joodava vedeliku kogus ja joomise tempo oli võrreldav veerandtunni jooksul 5,5 liitrit vett kõrist alla
- mida varem õigusrikkuv käitumine indiviidi puhul avaldub, seda kauem see kestab; - osadel juhtudel vägivaldne käitumine algab alles noorukiea lõpus. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas;
Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas;
Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas;
- Humanistlik paradigma 18. saj o Julgeti öelda et vaimselt haiged inimesed on ka normaalsed inimesed o Raviks: moraalne teraapia kaastundlik ja lugupidav kohtlemine, värske õhk, liikumine, tööteraapia - Kaasaegse mõtlemise algus 19. saj lõpp o Rõhutas psühhogeensete tegurite tähtsust, uurisid ja ravisid hüsteerilisi seisundeid o Hüpnoos - Meditsiiniline mudel o Kas on teatud neurobioloogilisi mehhanisme mis võivad mõjutada meie psühholoogilist ja sotsiaalset funktsiooni Biopsühhosotsiaalse lähenemise rakendamine - Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni
Lihtsaid objekte jääb rohkem meelde kui raskemaid. WM (STM) mälu maht sõltub väga tugevalt meeldejäetavast materjalist Võib-olla on tegemist võrdlemisraskustega? - Kui muutunud element võib olla teisest kategooriast sis mahupiirangut ei ole - Kui kuubiku peal on täht, siis on kergem eristada Kognitiivse kontrolli duaalse mehhanismi teooria - Arvestab paindlikut rakendatavat kognitiivset kontrolli töötluse üle ja neurobioloogilisi andmeid Proaktiivne (homme eksam, olgu tulen kohale) vs reaktiivne (homme eksam, hakkan täna õppima) kontroll Proaktiivne – valmisolek tegutseda ………. Vananemine – mitte ainult aeglasem töötlus. Noortel pigem proaktiivne ja vanadel pigem reaktiivne Kognitiivsed protsessid aeglustuvad vananedes - Visuaalruumilised enam kui verbaalsed - Jõutakse vähem mällu salvestada ning teiste protsesside aeglasem kulg jätab vähem
annaabi.ee 
