1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks...
on aluseks normaalsele nägemise arengule. Normaalselt esineb lastel tsentraalne fiksatsioon ja objekti sujuva jälgimise võime 2. 3. elukuuks, mõnel lapsel võib esineda ka aeglasem nägemise areng. Puudulik fiksatsioon 6. elukuuks on tavaliselt patoloogiline ja eeldab uuringute teostamist nägemisteede haiguste hindamiseks. Binokulaarse nägemise areng Binokulaarse nägemise areng toimub koos monokulaarse nägemise arenguga. Neuroanatoomia põhialused ütlevad, et kahe silma vaheline side on vajalik binokulaarse nägemise tagamiseks. Nägemisnärvi kiud nasaalsest reetinast ristuvad nägemisristmikus, et liituda temporaalse reetina närvikiududega teisest silmast. Liitunud närvikiud projetseeruvad lateraalsele põlvikkeha tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea
· Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2
teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele. Üksikuid neuroneid liiga palju, et eraldi uurida (ajus 16 miljardit). Kompuutertomograafia (CT) – elusal inimesel ajust piltide tegemine. Positron emissioontomograafia (PET). Magnetresonantstomograafia (MRT). Neuroanatoomia: ka rakutase. See, kuidas omavahel suhestuvad, määravad teatud piirangud. Ontogeneesi uurimine: individuaalse arengu uurimine. Müeliniseerimine – ilma rakud 100 korda aeglasemad, jääb mulje, et teatud funktsioonid ei osale. (Paleo)antropoloogia, kultuuride erinevused: kui ei saa aru kultuuri keskkonnast, ei saa aru aju ja psüühika seosest. Individuaalne kogemus. „Tingimuslik“ kohanemine. Kõrgem psüühiline funktsioon
- Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke
• Emotsioonile eriomane neurobioloogia • Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” • Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks • Emotsioonide keemiline neuroanatoomia • … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda • Terviklik emotsioonide taksonoomia ebasoodsa, kohastuvale vastupidise tulemuse • Emotsiooniliste häirete eritlemine ja integreerimine • Individuaalsed erinevused - geneetilisel ja arengulisel alusel 50-kHz häälitsused ilmuvad mitmete hüvede puhul ja ootuses