Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu. Poolkuuklapid; kojavatsakeseklapid; kambritevahelised vaheseinad. · Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid 1. Kardiogeense mesodermi välja kujunemine 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E) 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks 5. Südametoru lingustumine 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng · Toruja südame teke ja cardia bifida Tekib siis, kui vasak ja parem südamepoole liituvad/sulanduvad AIP piirkonnas toruks. Kui liitumist takistada, tekib 2 funktsioneerivat südant (cardia bifida) · Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet Süda töötab ja on tekkinud veresoonestik
geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. Selgroo moodustumine Selgroolüli moodustamise alustamiseks indutseerib seljakeelik oma kõrvalolevaid mesenhüümi rakke, et need sekreteeriks epimorfiini, mis tõmbab ligi sklerotoomi rakke seljakeeliku ja neuraaltoru ümber. Seal hakkavad nad kondenseeruma ja diferentseeuvad kõhredeks. Enne selgroolüli tekkimist skleretoomi rakkudest toimub
keerukamad. W. Garstang, 1928 Vertebrata iseloomulik on üksikutest lülidest oosnev selgroog 57 000 kaasaegset liiki, surimad kaasaegsed loomad(kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) · Kolju teke kolju esinemine võimaldas minna üle aktiivsele kisklusele · Endoskelett selgroogsetel luuline või kõhreline (selgroog on lihaste kinnituskohaks) · Neuraalhari ainult selgroogsetele iseloomulik struktuur. Neuraalharja rakud on aluseks mitmseuguste struktuuride tekkele Esimesed selgroogsed loomad . 530miljonit aastat tagai, Kambrium. Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks). Kambriumi ajastust on teada koljuga varustatud veeloom Haikouichthyst. Selgroogsete tekke hüpoteesid w. Garstang. Silmuvastne silmudel magevees elav vastnejärk(1.järk) meenutab süstikkala, toidufiltreerijad
organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon Rakkude grupp või kude, mis produtseerib teisele grupile/koele (responder, vastuvõtja) vastavat signaali, mis muudab nende rakulist
repressioon. • Neuroni eellase differentseerumine neuroniks: REST represseeritakse. Gliogenees. Neuronite eellasrakud lülituvad sünnieelses arengufaasis ümber astrotsüütide eellasteks. Shh, ja Notch -> Sox9 ja NF1A transkriptsioonifaktorid. Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid.
struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks. Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest. Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise tõttu. Ripskeha - ripskeha toodab vesivedelikku, mis täidab silma eeskambri. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad?
Split'i transkriptsiooni. Selle geeni produkt inhibeerib achaete-scute geeni ekspressiooni, mis on vajalik neuroblastide tekkeks. Hairless ja teatud viiruste EBNA2 valk interakteerub Suppressor of Hairless'i promootoriga. Wingless aktiveerib dishevelled'i ja viimane blokeerib Notch geeni aktivatsiooni. Delta/Notch signaalirajad ja Neurogenin1 funktsioneerivad mitmetes eri staadiumites sensoorsete neuronite eristumisel, esmalt neuraalplaadi külgede ja hiljem migreeruva neuraalharja rakkude hulgas. Notch valgud kontrollivad arengulisi valikud ka hemopoeesis, so kas lümfoidsetest progenitoridest saavad B- või T-rakud. Lisaks normaalse hemopoeesi reguleerimisega on Notch valgud seotud ka inimese leukeemia tekkega. Nende signaaliradade komponendid, signaali edastamise mehanismid ja bioloogiline tähtsus erinevate organsüsteemide ning rakutüüpide kujunemisel. Arenguliste signaalide antagonistid - Fibroblast Growth Factor'i signaali inhibitsioon pidurdab hiire lootel
Sünteesivad valgulisi komponente, mis väljutatakse folliikuli valendikku, kus lõpptulemusena moodustuvad hormoonid türoksiin T3 ja trijodotüroniin T4 – nende hormoonide põhifunktsiooniks on tõhustada rakkude metaboolset aktiivsust, stimuleerida rasva ja karbohüdraatide metabolismi ja vähendada organismi kaalu Parafollikulaarsed endokrinotsüüdid e parafollikulaarrakud e C-rakud (tekivad neuraalharja rakkudest) sagarikusiseses sidekoes, sekreteerivad kaltsitoniini ja somatostaniini– parathormooni füsioloogilist antagonisti SELJAAJU EHITUS Seljaaju on lülisambakanalis paiknev valge silinderjas segmenteeritud närvikoe väät, mis on ümbritsetud õrnkestaga Koosneb kahest sümmeetrilisest poolest ja neid seob omavahel närvikoeline kommissuur, mis jaguneb hall- ja
annaabi.ee 
