Ameerika diagnostiline ja statistiline psüühikahäirete käsiraamat (``DSM IV``, avaldatud 1994) esitab tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi 3 alltüüpi.: · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus tähelepanematus · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus hüperaktiivsus- impulsiivsus 4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid Hüperaktiivsetel lastel on vaja toimetulekuks palju rohkem energiat ja abi, kui teised lapsed. Väga tähtis on perekonna ja lähedaste inimeste suhtumine. Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla.
· Negatiivsed tagajärjed, nagu mõõdukas karistus, mõnikord võib olla effektiivne. Neid tuleb kasutada ökonoomselt ning karistus peab olema väga täpselt määratud (Cooper, Ideus 1996: 52). · Valikuliselt tuleb ignoreerida sobimatut käitumist. · Antud laps vajab liikumisvõimalusi, mis peaksid mõistagi olema alati sihipärased. Kui selleks on võimalusi, võiks anda talle väikeseid ülesandeid, mis peavad aga alati olema otstarbekad. (Neuhaus 2001: 140). · "Lapse poole pöördumine lühikese pilkkontakti või põgusa kehakontaktiga, s.t. puudutusega, tagab selle, et laps suudab tähelepanu paremini õpetajatele suunata" (Neuhaus 2001: 142.). "Samas tuleb märkida, et füüsilist kontakti ei soovi kõik lapsed, mõned armastavad samas väga hellitusi"(Nõmme 2005: 37). · "Aeg maha" (Time out). Metoodika, mis võimaldab pidevas liikumises, impulsiivset
Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas. 1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu algatusel inseneriõpe üle Tallinnasse. 15. septembril 1936. aastal sai kool nimeks endale Tallinna Tehnikainstituut. Tänu suurtele ümberehitustele avati koolis uued osakonnad.
Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1. Liider 2. Kaasamineja 7 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 8 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 13 9 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.9 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine
erikooli vajavaks. Samas vaieldakse selle üle, kas sündroom on haigus või puue, kas sekkuma peaksid pedagoogid, psühholoogid või meedikud. Pregune segadus mõistetes näib mõnikord olevat peaaegu niisama suur kui segadus laste sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8.  10
annaabi.ee 
