RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreeglid 21-25 Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26-27 Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29 Koondkasumiaruanne 30-33 RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44
teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest austama töötaja privaatsust andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. TÖÖTASU: · Eelduseks kokkulepe töötasus · Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas · Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole · Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid Brutopalk 2% töötuskindlustusmakse - töötuskindlustus hüvitis (kuni 100p siis 50% ja üle 100p on 40%), 2% kogumispensionimakse 21% tulumaks (144 eur) TA maksab: sotsiaalmaks 33% (20% pens, 13% ravikindlustus) 1% töötuskindlustusmakse Töö alammäär 320 EUR kuus Makse- on konkreetselt kellelegi esitatud Leppetrahv on karistus kohustuse rikkumise eest
..............................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...........................................................................................................12 2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine...............................................12 2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas)..............................14 2.1.3. Bilansikirjete selgitus..............................................................................................14 2.2. Koostamise reeglid. .......................................................................................................15 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid....................................................................................17 3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs.................................
Teavitama täistööajaga töötaja osalise tööajaga töötamise võimalusest Austama töötaja privaatsust Andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta Mitte avaldama töötaja nõusolekuta või teadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. TÖÖTASU Eelduseks kokkulepe töötasus (brutatasuna) Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas (kui tegemist lepingus on rahasummadega siis kindlasti sõnade ja numbritega, sest võltsimise võimalusi on palju) Eeldus, et töötasu ja muid tasusi kantakse pangakontole (avalikus teenistuses on palk, töölistel on töötasu) Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid ERIJUHUD Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga (22-06) öötöötaja on tööline kes töötab öösel vähemalt 3 tundi
vastu summa. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli algsaldo 400 krooni. Ülesanne 4 Ostjate arvete kohta on koostatud 31. detsembril 20x4 aegumisprotokoll. Teada on järgmist: Ostjate arved 900 000 Konto Ebatõenäoline laekumine saldo 50 000 Ebatõenäoline laekumine hinnangute järgi 64 000 20x4. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansis on ostjate arved (netosummas): 1) 886 000.- 2) 850 000.- 3) 836 000.- 4) 786 000.- Ülesanne 5 1. Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise a) vara suurenes 5 000 krooni laekumise arvestamiseks. Ostja arve summas 5 000 b) vara vähenes 5 000 krooni krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle c) vara vähenes 10 000 krooni arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel d) tehing vara ei mõjutanud kajastas raha laekumise. Nende
3-2-1-9-05: Kostja (T. Liivak) ja hageja (TÜ spordiklubi) vahel oli stipendiumileping, mille hageja lõpetas ennetähtaegselt, sest ei olnud kostja saavutustega rahul. Kostja: tegemist on töölepinguga ning talle tuleb maksta hüvitist. Hageja: Tegemist on stipendiumilepinguga, sest spordiklubi ei saanud kasumit, sportlasele ei makstud tasu ega makse. Sportlase spordi tegemise aeg ja koht ei olnud kindlaks määratud. T. Liivak esitas vastuhagi, ja ütles, et oli kokku lepitud palga netosummas, töö koht, aeg ja viis olid kindlaks määratud ning ta allus spordiklubi korraldustele. Maakohus: Ei ole tööleping, sest T. Liivakut juhendas treener, spordiklubi ei juhtinud tema tegevust. Ringkonnakohus: Ei ole tööleping. RK: Treener ei ole eraldiseisev kolmas isik, vaid tegutseb spordiklubi huvides. Treener korraldas T. Liivaku tegevust ning seega oli viimane allutatud kontrollile, oli tööleping. 11. Õigusteaduskonnas värskelt bakalaureusekraadi omandanud A
bilansipäevast (näit finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui: a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Kasumiaruanne 99 Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
annaabi.ee 
