80. rühm 1. ülesanne Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. LAHENDUSKÄIK Raha CF= 1800€/ neto
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€
2) teha pangaautomaadis ülekandeid 3) vaadata kontoinfot 4) võtta välja sularaha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi. Krediitkaart annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt sulle laenatud raha. Krediitkaardi limiidi suurus sõltub üldjuhul sinu regulaarsest netosissetulekust. Krediitkaart on mõeldud eelkõige ostude eest tasumiseks, aga sellega on võimalik pangaautomaadist välja võtta ka sularaha, kuid tasub teada, et sularaha väljavõtmise eest küsib pank teenustasu. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Krediitkaardile võib olla kehtestatud aastatasu, kuu hooldustasu või on kaart sulle tasuta.
Laenusumma kuni 70% tagatise turuväärtusest vähemalt 30 000 eurot. Laenu saab võtta 30 aastaks nagu ka Swedbankis. Tagatiseks võivad olla kas kinnisvara, väärtpaberit või hoius. Netosissetulek peab olema 1000 eurot kuus, koos kaastaotlejaga kokku vähemalt 1500 eurot kuus. Intress alates 3,9% + Euribor. SEB pakub kodulaenu alates 3 500 eurost, laenusumma võib olla kuni 80% tagatiseks oleva eluaseme turuväärtusest. Kõigi laenu- ja liisingumaksete summa võib olla kuni 50% netosissetulekust. Tegelik maksimaalne laenumaksete määr sõltub sissetuleku suurusest ja pereliikmete arvust. Kodulaenu intressimäär on seotud 3, 6 või 12 kuu Euriboriga (kliendi endavalik). Kodulaenu saab võtta kuni 30 aastaks, nagu ka eelnevalt toodud pankades, eeldusel, et kogu laen on tagasi makstud 75. eluaastaks. Kodulaenu põhitagatiseks sobib ostetav või renoveeritav eluase (korter või eramu). Tagatise hindamiseks tuleb kasutada SEB pakutavat kinnisvarabüroo teenust
D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tegelikkus g jja p prognoos
Kindlasti tuleb välja selgitada, missuguseid väljaminekuid saab vähendada ja mis võivad laenu võtmisel hoopiski suureneda (nt autot ostes tuleb arvestada, et väljaminekud paratamatult suurenevad, sest raha kulub auto kütusele ja remondile). Tõenäoliselt saaks vähendada näiteks meelelahutusega seotud kulusid. Pangad määravad enamasti minimaalse nõutava sissetuleku netosumma ühe pereliikme kohta. Enamasti võib laenumakse moodustada kuni 30% netosissetulekust. Et oma tulusid ja kulusid paremini planeerida, on soovitatav teha pere-eelarve. Ärikliendi krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood)16. Inves- teerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga17.
inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu. Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele pärast maksude maksmist. Vaesuse ja sissetulekute võrdlemiseks riigiti kasutatakse suhtelise vaesuse mõistet. Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus
inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu. Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele pärast maksude maksmist. Vaesuse ja sissetulekute võrdlemiseks riigiti kasutatakse suhtelise vaesuse mõistet. Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus
inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu. Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele pärast maksude maksmist. Vaesuse ja sissetulekute võrdlemiseks riigiti kasutatakse suhtelise vaesuse mõistet. Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus
annaabi.ee 
