hoone pind (rajatised). Piiramata kü küljes on avatud brutopinna piiriks konstruktsioonide vävälispindu ühendav mõtteline joon. Piiramata, kuid kaetud pinna juures on piiriks katuse horisontaalprojektsioon. 14 7 Netopind Suletud netopind on kinniste ruumide viimistletud piirete sisepindade vaheline pind Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muid piiretes olevate avade ja nišš niššide, ide, lodž lodžade pindu; Suletud netopinna hulka ei arvestata korruse tasandit läbivate valgusš valgusšahtide ja lä läbi mitme korruse ulatuvate ruumide õhuruumi ristlõike pindala; Suletud netopind mää määratakse ratakse 0.1 m2 täpsusega;
· Tarindite lahendus ja mõõdud ei ole samad plaanil, lõigetel ja seletuskirjas; · Tarindite kirjeldustest ei selgu materjalikihtide paksused; · Katuse kalle ei ole sobiv katusekattele; · Korstna üleulatus katuse pinnast või harjast ei ole piisav; · Vaadetel ja lõigetel on puudu kõrgusmärgid, mõõdud ja välisviimistlus; · Lohakas ja ebainsenerlik keelekasutus: hingav, kips, peno; · Kahekorruselises hoones ei ole trepi pinda netopinna sisse arvestatud; · Puudu on maapinna joon või maapind hoone ümber on horisontaalne; · Lahendamata hoone kütmine; · Erinevatel joonistel on mõõdud erinevas ühikus (näiteks plaanid cm, lõikel mm); · Seletuskiri on puudu; ·
Kogumaksumus 1 562 880 HINNAKUJUNDUSE PÕHIMÕTTED Projekti hinnakujunduse aluseks on baashind kr/m2. Korteri läpphinna arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: F(x) = (A * X1 + B * X2 + C *X3 ) * (Y1 * Y2 * Y3 * Y4) * L Valemis: F(x) – korteri lõpphind A - korteri netopind m2 B - rõdu pind m2 C – parkimiskohtade arv X1 – korteri netopinna m2 hind X2 – rõdu pinna m2 hind X3 – parkimiskoha hind Y1 – korruse koef. Y2 – tubade koef. Y3 – rõdu koef. Y4 – vaade koef. L - tasandamiskordaja SOOVITUD TULEMUS Arendusprojekti eesmärgiks on müüa kõik korterid (tõenäosus 95% Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajaloost) maksimaalselt 18 kuulise müügiperioodi jooksul, katta turunduskulud ja teenida 42-46 % müügikate. Kortermajas on 56 korterit, suurusega alates 52,6 m2 kuni 92,6 m.(üldpind)
Kaldpinnaga kaetud ruumides arvatakse brutopinna hulka vähemalt 1m laiune pind, mille kohale kujuneb vähemalt 1.6m kõrgune ruum Avatud brutopind on seintega piiramata, katmata hoone pind(rajatised) Piiramata küljes on avatud brutopinna piiriks konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon. Piiramata, kuid kaetud pinna juures on piiriks katuse horisontaalprojektsioon. Netopind Suletud netopind on kinniste ruumide viimistletud piirete sisepindade vaheline pind. Netopinna hulka ei arvata usteavade, aknaavade ja muid piiretes olevate avade ja nisside, lodzade pindu. Suletud netopind määratakse 0,1m2 täpsusega. Avatud netopind on kaetud pind, mis ei ole kõigist külgedest täies kõrguses piiratud. Korteri või mitteeluruumi kogupind on korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodzade ja terrasside avatud netopindade summa.
(Trubetskoi 2011) Madal vakantsuse määr tõstis täiendavat huvi büroohoonete vastu investorite hulgas, mistõttu müüdi hooneid nii enampakkumistel kui ka läbirääkimiste käigus vabal turul juba 6-9 protsendi vahemikku jääva oodatava tootlusega. Tol hetkel oli huvi üksikute büroopindade vastu endiselt pigem passiivne ning müüdi terveid büroohooneid korraga. Müügihind jäi keskmiselt vahemikku 900 1300 eurot/m2 hoone suhletud netopinna kohta. Üksikute büroopindade puhul, kus müüdi vaid osa büroohoonest, oli keskmine hind vahemikus 700 1800 eurot/m2. (Arvo Vara 2012) Keeruliseks kujunes endiselt äärelinnas paiknevate büroohoonete omanike olukord, kus vakantsus ulatus kuni 25 protsendini. Huvi antud hoonete vastu ei toonud ka üürihinna langetamine, mis Arco Vara hindaja sõnul oli tihti turu arengut silmas pidades liiga hiline. Sellele vaatamata
uusarendust looma. (Trubetskoi 2011) Madal vakantsuse määr tõstis täiendavat huvi büroohoonete vastu investorite hulgas, mistõttu müüdi hooneid nii enampakkumistel kui ka läbirääkimiste käigus vabal turul juba 6-9 protsendi vahemikku jääva oodatava tootlusega. Tol hetkel oli huvi üksikute büroopindade vastu endiselt pigem passiivne ning müügiks läksid terved büroohooned korraga. Müügihind jäi keskmiselt vahemikku 900 1300 eurot/m2 hoone suletud netopinna kohta. Üksikute büroopindade puhul, kus müüdi vaid osa büroohoonest, oli keskmine hind vahemikus 700 1800 eurot/m2. (Arvo Vara 2012) Keeruliseks kujunes endiselt äärelinnas paiknevate büroohoonete omanike olukord, kus vakantsus ulatus kuni 25 protsendini. Huvi antud hoonete vastu ei toonud ka üürihinna langetamine, mis Arco Vara hindaja sõnul oli tihti turu arengut silmas pidades liiga hiline.
protsentuaalne jaotus. Veergudes 5 kuni 7 esitatakse maksumuse jaotus kuluartiklite järgi, veerus 8 need artiklid summeeritakse ning veerus 9 tuuakse nende protsentuaalne jaotus. Veerus 10 näidatakse konstruktiivelemendi (KE) puhul kasutatav ja seda iseloomustav mõõtühik (näiteks vundamentidele m3, välisfassaadidele m2, jne). Järgmistes veergudes 11 ja 12 esitatakse vastav KE maht ning maksumus selle KE mõõtühikule. Veergudes 13 ja 14 esitatakse hoonete puhul maksumusnäitajad hoone netopinna ja ruumalaühikule (vastav pindala ja ruumala tuuakse vormi päises), rajatiste puhul võib nendes veergudes kasutada ka muid, antud rajatist kõige enam iseloomustavaid mõõtühikuid. 97. Projekti eelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormil 6 esitatakse ehitusprojekti koosseisu kuuluvate erinevate hoonete ja rajatiste maksumused peatükkide lõikes. Veerus 2 tuuakse ehitise nimetus ning veergudes 3 kuni 9
Ruumide õhuvahetus on tagatud akna kaudu tuulutuse, köögis paikneva tuulutusava ja piirete õhulekete kaudu. Elamus elas kolmeliikmeline pere: kaks täiskasvanut + laps. Elamu peamised tehnilised näitajad: suletud netopind = köetav pind: 77,5 m2; välismõõdud: laius × pikkus: 11,9 m x 7,3 m; siseruumide kõrgus: 2,6…2,7 m; magamistubade arv: 1; elanike arv: 3; hoone kompaktsus (välispiirete pindala ja siseruumala suhe: Apiirded / Vsise = 1,3; suletud netopinna suhe välispiirete pinda on: Apiirded / Aneto = 260 m2 / 77,5 m2=3,5; hoonepiirete õhupidavus: q50 = 16,5 m3/(h·m2); n50 = 20,1 h-1. 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 2009 detsembriks paigaldati elamusse elektriradiaatorid kütteenergia tarbimise väljaselgitamiseks. Radiaatorid paigaldati kööki, elutuppa, magamistuppa ja tuppa. Igale radiaatorile paigaldati elektrienergia mõõdik. Nii saadi teada ruumide kütteks vaja läinud
Analüüsi aluseks on uuritavate korterelamute mõõdetud energiatarbimise andmed, mis on saadud Eesti Energia AS-ilt elektri tarbimise kohta ning korteriühistutelt ja gaasi tarnijalt gaasi tarbimise kohta. Analüüsitud energiaeritarbimine on selle hoone köetava pinna kohta. Eeldatud on, et puitkortermajades on köetavaks pinnaks korterite eluruumide pind (elamispind koos abiruumide pinnaga). Kui hoone köetavat pinda pole olnud võimalik määrata, on energia erikulu mainitud hoone netopinna kohta. Vastavalt andmete olemasolule on iga elamu kohta esitatud järgmised tarbimisandmed: elektritarbimine; veetarbimine; gaasitarbimine; vee soojendamise energiatarbimine. 11.1.1 Elektritarbimise analüüs Analüüsitud elamutes kasutati elektrit peamiselt valgustuseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Enamikus elamutes kasutati elektrit ka vee soojendamiseks ja üksikutes elamutes ka ruumide kütteks.
annaabi.ee 
