seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis
kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruannetes kui kapitalirendilepinguid. Nagu muude varade rendid, liigitatakse ka maa ja ehitiste rendid kapitalirentideks ja kasutusrentideks. Maad ja ehitisi vaadeldakse rentide klassifitseerimisel eraldi osadena. Juhul kui maa kasuliku eluiga on piiramatu, klassifitseeritakse maad puudutav osa rendist kasutusrendiks. Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering») võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega pluss renditava vara tõenäoline jääkväärtus (ehk
3: mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu).Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. 26:Investeerimis soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2:olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3: ettevõtte rekonstrueerimiseks 27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse
K: pank 2000 Eeltoodud kandega on kohustis kustutatud, väärtuse langus kompenseeritud ning renditud tõstuk rentniku bilansist eemaldatud. Renditaja brutoinvesteering Renditaja brutoinvesteering on kapitaliseeritud rentimise korral perioodiliselt laekuvate nõudesummade ja lõpetamismaksumuse summa. Renditehingu kajastamisel brutoinvesteeringuna tekib ka realiseerimata finantstulu, mis võrdub arvuliselt renditaja bruto- ja netoinvesteeringu vahega. Näide 5 AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning
3.mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu). Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. 27. Investeerimise soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2.olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3.ettevõtte rekonstrueerimiseks 4.keskkonnakaitselisteks projektideks(puhastus seadmed); 5.uurimustöö projektideks(uued tehnoloogiad ja tooted) 6.turu-uuringu projektidega
Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega
annaabi.ee 
