Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse Nepose teos «De viris illustribus» - umbes 16 raamatut, kus kirjeldakse roomlaste ja välismaalaste biograafiat. 5. Ka ajalookirjandusele kuuluvad ka nn kommetaarid, mis olid mõeldud ettekanneteks Senatile või enese mälu värskendamiseks. Retoorika Antiikaegse liigenduse järgi oli kõnekunstil 3 kasutusala: kohtu-, poliitiline ja pidulik kõne. Kohtukõnesid pidasid Roomas hageja ja
123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? ,,De consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest"). Proosa ja värsi vaheldumine, taustalt uusplatonistlik, aga ka kristluse suhtes sõbralik. Klassikaline keelekasutus. Peateema pürgimine tarkuse poole on pürgimine Jumala poole; üleskutse tegeleda filosoofiaga.
60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet: poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõned, ajaloo ja mälestuskirjandus); jõudeaja sisustamine (filosoofia, teadusliktehniline proosa). 126
iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi
läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul
annaabi.ee 
