poliitilise ja majandusliku kontekstiga. kuidas kultuuritootmise finantseerimine ja organiseerimine mõjutab avalikkuses ringlevaid diskursusi ning representatsioone, avalikkuse (auditooriumi) ligipääsu erinevatele diskursustele. (Boyd-Barret) kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi? Suurte meediaettevõtete omanikud ei pruugi huvituda või olla teadlikud paljudest sotsiaalsetest probleemidest (Laughey 2007) Neomarksistlik lähenemine käsitlus massimeediast kui valitsevale klassile või grupile meelepärase status quo taastootjast (erinevalt nt liberaalsest meediateooriast, mis näeb meedia rolli sõnavabaduse tugevdamises) tekkis osalt reaktsioonina funktsionalistlikule teooriale. kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass
TÖÖ on materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomine, mis teenivad inimeste vajadusi. Töö mõiste muutub ajas ja ruumis. PALGATÖÖ on eesmärgistatud ja otstarbekas tegevus, mille teostamise eest saadakse palka. TÖÖ KÄSITLEMISE SOTSIOLOOGILISED TEOORIAD: Neoklassiline- indiviid käitub ratsionaalselt, mis tuleneb tema huvidest ja eelistustest; vaba konkurents ja turusuhted; töö valdkonnale on omane võimu tasakaal; palga ja hariduse tasakaal. Marksistlik ja neomarksistlik töö käsitlus- töötaja on sunnitud müüma oma tööjõudu; töötaja eneseteostus on piiratud, kasvav konkurents suurendab võõrandumist; palgad on vastavad ametikohale ja võimule. Insitutsioonilised teooriad- lähtekohaks grupinormid ja traditsioonid; individuaalsed valikud tulenevad tööturu segmenteeritusest; haridus on saavutuslikkuse näitaja. Sotsiaalne konstruktivism- töö kaudu toimub töö tähenduste ja eesmärkide
läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia,
rahvaste ühtesulamine e fusioon (Lõuna-Ameerika), liitumine e integratsioon (Eesti pagulased Rootsis) või segregatsioon, kus eri rahvad jäävad eraldatuks (LAU-s seadusjõu tõttu). Põhjused – majanduslik ebavõrdsus, migratsioonivõrgustike olemasolu, ligipääs infole, reisivõimaluste olemasolu, poliitilised põhjused, katastroofid jne. Neoklassikalise teooria kohaselt on peamine rändepõhjus paremate töö-, elu- ja palgatingimuste olemasolu kuskil mujal, neomarksistlik teooria 3 rõhutab hoopis väljarännet kui ebavõrdsuse süvendamist maa ja linna vahel. Demograafilise teooria kohaselt on ränne pikaajaline ajalooline protsess, mis on seotud üldise moderniseerumisega ja et rahvastiku üleminek piiratud olekust (nt maalt) suuremale liikuvusele (linn, teised maad jne) on seotud rahvastikuarengu faasidega. 15.Peamised väljarändevood 19. sajandil. 19
) 3. Schumpeter – II maailmasõja aegne – innovatsiooniteooria loojaks peetakse, muutis populaarseks K-lained väljaspool NLi. Liberaalsed traditsioonid 4. Sõjauuringud – selgelt realistliku taustaga seltskond (5-6): Akermann, jne nad proovisid tsüklilisust tabada sõdade uurimisel. (laine tipus sõda) väga kaugesse ajalukku minna ei saa, andmed puuduvad. Uued käsitlused: 1. Kriisiteooriad – selgelt neomarksistlik käsitlus Räägitakse pidevast klassivõitlusest, kus tsüklilisust võimalik viia päris kaugesse minevikku. Mis on viimane tsükkel klassivõitluses? 1968 a revolutsioonid (nii Prantsusmaal, Ühendriikides, ka sotsialismimaailmas) 2. Investeeringuteteooria – rohkem liberaalne, Forrester Kondratjev rääkis rohkem maailmamajanduse teooriatest, Forrester ütleb, et tsüklilisus on ikkagi riigisisene, maailmamajanduses seda keeruline välja tuua, riigisiseselt lihtsam. 3
läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia,
annaabi.ee 
