2003 aasta valimistel aljans 31% häältega sai 20 kohta Althingis ja juhib valitsusele oppozitsiooni. Liider on Ossur Skarfedisson. Vasak roheline aljans sõltumata vasakute, ühiskonna teenistujate ametiühingute aktivistide, õpetajate, tudengite, endiste trotskisti-ja maoistide gruppide, ökoloogiliste liikumiste osavõtjate, erinevate mitte täitevvõimu organisatsioonide ja kodanike initsiatiivide ühing. Asutatud 1990 ndate lõpus. Võitleb valitsuse neoliberaalse poliitika vastu, erastamise ja kommerteriseerimese vastu sotsiaal teenuste valdkonnas. On inimõiguste ja keskkonda, õigluse, võrdõiguslikkuse ja sotsiaal kaitse poolt. 2003 aasta valimistel Vasak roheline aljans 8,8% häältega sai 5 kohta Althingis ja on oppozitsioonis. Liider on Steingrimur Sigfusson. Liberaalne partei asutatud 1998 aastal endise ministri Sverrir Hermanssoni poolt. Partei on vaba turumajanduse poolt ja tsentralisatsiooni ja riigi sekkumise majandusse vastu. Kutsub
Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000
otsustusmehhanismid ja institutsioonid „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine) Poliitiliste huvide ja majandusliku võimu põimumine ja konfliktid (Hiina vs USA ja EL (Huawei juhtum), Facebook ja Cambridge Analytica juhtum jms) Neoliberaalse globaliseerumise kriis: liberaalsete ja konservatiivsete maailmavaadete polariseerumine; populistlike poliitiliste jõudude kasv Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus–tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine Transnatsionaalsed korporatsioonid – majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus
Eesti). Kolmas reformide ajend on elukestva õppe juurutamine. Senisest suurem tähelepanu täiskasvanuharidusele. Tänapäeval mitu kõrgharidust ja kutseoskuste täiendamine normiks. Tööturu vajadusi silmas pidades peaks EL-i täiskasvanutest 12-13% osalema koolitustes. Ka koolide juhtimise probleemid on reformide ajendiks: napib tõhusust, paindlikkust, osapoolte kaasatust. Skandinaavias nt. kaasamisprojektid: lähendavad koole kohalikule kogukonnale. Eesti kaldunud Suurbritannia neoliberaalse reformimustri matkimisele. Kõik aga ei poolda ideid haridusosakutest, valdade otsustusõiguse vähendamisest, vanemate vabadusest kooli valida. 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitised, abirahad, toetused)
rahvastiku vananemine, ränne jne. 19.sajand oli lääne ränderevolutsiooni aeg, sel ajal emigreerusid valged Uude Maailma, maailmasõdade ajal ränne pidurdus, samuti aeglustus pärast sõdu rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu Euroopas, kui samal ajal on rändama hakanud n-ö Kolmas Maailm. 4. Üleilmastumise algus: erinevad tõlgendused. Üldiselt peetakse globaliseerumist hiljuti alanud protsessiks ja võimalusi on palju. Näiteks: 1973.a naftašokile järgnenud neoliberaalse majanduspoliitika domineerimise algus, Aasia Tiigrite ülikiire areng 1970-80ndatel, kommunistliku bloki lagunemine, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamise ja kasutamise algus. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi
vormikeskne. Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale. Vaatamata dekonstruktivismi elitaarsusele mäng arhitektuurimärkidega jäi tabatavaks vaid pühendatutele sulandus ka nn tähistajakriitiline postmodernism kommertsmaailmaga ning 1990. aastate üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai just selline mugandatud radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast