erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu. Töö viimases osas arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.
Sellest järeldub, et tarbimise (C) suurenemine kompenseerib tulevastele põlvkondadele taastuvate ressursside (Z) varu vähenemise ja saastuse kasvu (P) (rise in the pollution stock). WS eeldab, et sissetulekute suurenedes kasvab C ja selle tulemusel kasvab ka Z ja väheneb P. WS-i kontseptsiooni järgi on majanduskasv ja tarbimise suurenemine kasulikud ka keskkonnale. Keskkonnaoptimistid (environmental optimists). Kuigi WS lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, millega on sarnane eelkõige looduskapitali asendatavuse põhimõte, on WS-i kontseptsioon siiski iseseisev ja selgelt eristuv. · WS tunnistab looduskapitali võrdselt oluliseks teiste kapitali liikidega. Looduskapitali käsitletakse kui tootmisfunktsiooni sisendit inimtekkeliste hüviste tootmiseks ja/või kui otsest heaolu allikat. Erinevalt neoklassikalisest lähenemisest lülitatakse looduskapital vastavatesse mudelitesse. · WS ei
erinevused. Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav Tugev säästev areng - looduskapital ei ole asendatav 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Nõrk säästev areng: eeldab, et kogu puhasinvesteering , mis hõlmab kõiki kapitalivorme, oleks positiivne Eeldab, looduskapital on asendatav Nõrga säästva arengu kontseptsioon lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, aga kontseptsioon ise on siiski iseseisev ja eristuv 62. Milles seisneb tugeva säästva arengu kontseptsioon? Kuidas tugevat säästvat arengut interpreteeritakse? Tugeva arengu kontseptsiooni idee seisneb selles, et looduskapital ei ole teiste kapitali liikide poolt asendatav Interpretatsioon: paradigma, mis kutsub üles kaitsma ja säilitama looduskapitali selle väärtuse tõttu 63. Milles seisneb rohelise kasvu paradigma
Uued teooriad Uus kasvuteooria Uus majandusgeograafia Uus kaubandusteooria Peamised ideed: o Oligopolistiline konkurents vähe suur ettevõtteid, mis suudavad hinda mõjutada nii et see ei tekki ainult nõudluse ja pakkumise tagajärjel o Economies of scale (mastaabisääst) rohkem faktoreid (tehnoloogia), rohkem tulu o Tehnoloogia o Ajalugu, ruumilised suhted, institutsioonid Uute teooriate eemaldumine neoklassikalisest Geograafiline tööjaotus Tehnoloogia o Eksogeensus o Avalik o Kättesaadav Institutsioonid o Path dependency Sisemise kasvu teooria Romer ja Lucas Kapital, tööjõud ja tehnoloogia Tehnoloogia endogeensus o Tehnoloogia on ettevõtete investeerimiste tulemus, mis aitab arendamisele kaasa o Tulude kasv pikalt (mida rohkem arendamisse investeerida võib tulu kasvada pikemalt
aga lepiad hinnataseme tõusuga, mis tegelikkuses vähendab veelgi nende reaalpalka (sest inflatsioon puudutab kõiki, mitte ainult tööturu ühte osa) Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Potentsiaalsed töötajad, keda ametlikult töötute hulka ei arvata (alahõivatud - tahavad aga ei saa tööturu olukorra tõttu täiskohaga töötada, heitunud) Klassikaline töötus tööpuudus, mis tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse (lähtutakse neoklassikalisest koolkonnast) Tööpoliitika tööturu reguleerimine ja tööpuuduse vähendamine Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Kasutatavad meetmed: uute töökohtade loomine (ettevõtluse soodustamine); täiendus- ja ümberõpe; hädaabitööd (vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd); spetsiaalsed tööturuprogrammid
Organisatsiooni makrokeskkond sisaldab organisatsiooni tegutsemise regionaalseid ja majanduslikke aspekte (tegureid), sh rahvusvahelisi, õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid ning organisatsiooni tegevuse mikrokeskkonda, sh kliente, partnereid, konkurente ja sidusgruppe (huvigruppe, sihtgruppe) (vt joonis 4.10). Personali juhtimise alged pärinevad XX sajandi alguse juhtimise klassikalistest teooriatest ning juhtimise neoklassikalisest koolkonnast, sh eelkõige Mary Parker Foletti ja Elton Mayo teoreetilistest käsitlustest. Viimatinimetatuid loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks. Sellele järgnesid motivatsiooniteoreetikud Abraham Maslow, Douglas McGregor jt.), keda loetakse juba inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks. Inimressursi (personali) juhtimine aktualiseerus alles 1950-60-ndatel aastatel. Joonis 4.10. Personali juhtimise süsteem184