Nemunas Jõe kohta • Asub Euroopas • Euroopas pikkuselt 14. jõgi(937 km) • Voolab 436 km Valgevenes, 359 km Leedus ja 116 km Leedu ja Vene Kaliningraadi oblasti vahel • Suurimad linad jõe kõrval on Hrodna Valgevenes, Alytus ja Kannas Leedus ja Sovetsk Vene Kaliningraadi obliastis • Jões elab umbes 54 erinevat liiki kalu • Jõgi pole raskelt reostatud • Jõgi on looklev • Jõe kesmine sügavus 1-3m ja sügavaim 5m, laius kuni 500m • Jõgi algab Valgevene kõrgustikult ja suubub Läänemerre Maastik Taimestik Inimtegevus
Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt.
Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve
Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992
Igal aastal kasvab Leedu väliskülaliste arv ja nii kasvab turismisektor iga aastaga üha enam. Vilnius oli vanasti kogu kaubanduse keskpunktiks ida ja lääne vahel. Olles Euroopa keskmes oli sellel läbi sajandite palju kultuurilisi mõjutusi ja see mis meil on nüüd, on arhitektuuriline ime- üks kõige hämmastavamaid linnu maailmas Vaatamisväärsused Leedu märksõnaks võib kindlasti pidada merevaiku. Niiöelda "Kuldne rannik" asub Leedu suurima jõe Nemunas`e äärel, mis suubub Balti lahte Leedus on kaunid kuurortlinnad Preila, Nida, Palanga ja Klaipeda, kus leidub tegevust ja nautimismõnu kõigile. Väga kuulus on Leedu Ristimägi Tavad Rahvusport: korpall Rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 14. detsember Päevatööd olid rangelt ette määratud Kunst Igal teeristil, igas külas ja linnas, kirikute, koolide ja talude ees ning
Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. ASEND Leedu asub Kirde-Euroopas Läänemere ääres ja piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, läänes Poola ja Venemaaga. Leedu pindala on 65200 ruutkilomeetrit. TRANSPORT Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed:
Kõige künklikumad alad Leedus on lääneosas Zemaitija kõrgustik, idaosas Aukstaitija kõrgustik ja edelaosas Dzkija kõrgustik. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis on 293,84 m merepinnast. Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima Leedu on merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%
Kaliningradi oblastiga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve. Pikim jõgi on Nemunas ning sügavaim järv Tauragnas (60, 5). Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asub ka suurem osa Leedu looduskaitsealasid. Veidi rohkem kui 30% Leedu pindalast on kaetud metsaga. Looduslik ja poollooduslik taimestik katab ühte kolmandikku Leedu territooriumist. Kokku on Leedus umbes 1795 taimeliiki. Enamus taimeliike (713) kasvab metsas. Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus
4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12
4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12
suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena Kokkuvõte Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja-merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt
Ahvenamaa 1344 Lolland (Taani) 1241 Hiiumaa 989 2 Suurimad suubuvad jõed: Jõgi Pikkus (km) Valgala (1000 km2) Vooluhulk (m3/s) Neeva 74 281 2460 Visla 1068 194 1065 Oder 860 118 573 Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562 Hüdroloogia omapära · Veevahetus läbi Taani väinade takistatud · Vesi kihistunud (8 promilli) · Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel
Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi ülemises osas olnud kreeka keelse teksti leedukeelne tõlge ja lühikesed andmed Ptolemaiose kohta. Kaart hõlmab ala Vahemerest kuni Eesti alani ja Läänemerest Musta mereni. Kaardil on välja toodud Läänemere (koos Veneedide lahega), Vahemere ja Musta mere osad. Kaardi järgi suubub Läänemerre viis jõge: lääne poolt esimesena Visla (Vistula), teisena Nemunas ehk Neemen (Chronon) ja kolmandana Daugava ehk Väinajõgi (Rubon). Kaks viimast Turunte ja Chesenos on veel üheselt tuvastamata. Lisaks jõgedele on kaardil märgitud ka 25 linna. Neemeni ja Väinajõe vahel on Ptolemaios välja toonud suduuvide ja galindide hõimud, keda leedulased peavad muistseteks leedu hõimudeks. Mida aga Gustaitis pole proovinud teha, on jõgede ja linnade tuvastamine, kuigi see materjal oleks väga väärtuslik.
Seega on Läänemeri Musta mere järel suuruselt maailma teine riimveekogu. Maailmamerega võrreldes on Läänemeri vähesoolane, selle keskmine soolsus (8-10 promilli) on vaid viiendik ookeanivee soolsusest. Seal, kus Põhjameri ühineb Taani väinade juures Läänemerega, on vesi tulisoolane. Põhja- ja idaosa rikastavad aga mageveelised jõed. Suurim sinna suubuvatest jõgedest on Neeva. Suure sissevooluga jõed on veel Wisla, Nemunas, Oder, Daugava jt. Läänemerd võibki iseloomustada kui suurt merre suubuvate jõgede deltat. Läänemerre suubuvad jõed Jõgi, riik Pikkus (km) Valgla (tuhat km2) Keskmine vooluhulk (m3/sek) Neeva (Venemaa) 74 281 2530 Wisla (Poola) 1047 194 1080 Oder (Poola/Saksamaa) 854 118 574
aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega. Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad. Seetõttu on soolase vee sissevool tavaliselt üsnagi piiratud – ca 475 km³ aastas, riimvee aastane väljavool Põhjamerre aga moodustab ligikaudu 940 km³. Samal ajal lisandub Läänemerre pidevalt magevett rohkem kui 250 jõest, millest suurimad on Oder, Visla, Nemunas, Daugava ja Neeva, ent ka sademete kaudu. See loob riimvee tingimused, kus keskmine soolsus jääb vahemikku 6 – 8‰, mis on ookeani soolsusega (ca 35‰) võrreldes väga madal. Olulise magevee sissevooluga poolsuletud lahtedes, nagu Neeva suudmega Soome laht ja Daugava suudmega Liivi laht, on soolsus veelgi madalam. Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C …-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv
Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille pindala on üle 0,5 ha on 2833; üle 1000 ha suurusi järvi on 14. Suurimateks järvedeks on Drksiai, Dusia, Sartai. Mets: Mets katab Leedu alast 28%. Ülekaalus on okaspuud (mänd 37%). 1930. aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%). Maavarad: On vähe
Sademetest toituvad jõed mussoonkliimaga aladel Suvisel poolaastal mussoonvihmade tõttu kõrge veeseis , talvel Amazonas, Kongo, madalvesi Mekong, Amuur Kevadisest lume sulamisest ja suvisest Talvine madalvesi, kevadine suurvesi, suvine veeseis sõltub Elbe, Nemunas, Narva sademetest toituvad parasvöötme tasandike sademetest jõed Aasta ringi peamiselt sademetest toituvad jõed Sademete hulgast otseselt sõltuv aastaringne kõrge veetasem Maas, Seine, Thames Kesk- ja Lääne-Euroopas kerge talvise maksimumiga Talvistest sademetest toituvad jõed vahemerelise Suvel väga madal veeseis, talvel vihmasadude tõttu kõrge Tejo, Tiber, Sacramento
annaabi.ee 
