vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi
basiilikagi, kuid vahe seisnes selles, et kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid aga keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Sellisel kitsal käigul on kujunenud oma nimetus nimelt trifoorium. Esineb juhtumeid ka kus läbikäik puudub, vaid seinal on ridamisi ümarkaarseid nisse nn.
Ja kui "etterakendatud härjad hakkasid vedama, siis pöörlesid vardad puksides nii vabalt, et tüved veeresid vahetpidamata" mööda soist pinda. Templit ehitati 120 aastat. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Templi detailide transportimisel tekkisid temal samasuguseid probleeme nagu isalgi. Ta lahendas ülesande sarnaselt, ainus erinevus oli, et raskeid neljatahulisi arhitraave polnud võimalik veerlema panna, siis paigutas ta nende otstesse kiilutud talgedele hiigelsuured ja laiad puurattad. Kuid ka Metagenes suri enne tööde 11 lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. Templi valmimise täpne aasta ei ole teada, kuid see eest teatakse täpselt selle hävimise aeg. Nimelt pandi see põlema Alexander Suure sündimise päeval. Alexander pakkus rahalist abi
vardad puksides nii vabalt, et tüved veeresid vahetpidamata" mööda soist pinda. Efesose templit ehitati 120 aastat. Hersiphronos eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Templi detailide transportimisel tekkisid temal samasuguseid probleeme nagu isalgi. Ta lahendas ülesande analoogselt, aga et raskeid neljatahulisi arhitraave polnud võimalik veerlema panna, siis paigutas ta nende otstesse kiilutud talgedele hiigelsuured ja laiad puurattad. Ja sai oma tahtmise. Kuid ka Metagenes suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. Ehituse lõpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult täpselt teada templi hävitamise päev. "Sel öösel, kui sündis Aleksander suur, süüdati tempel," kirjutavad
Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis müüris olla kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega
Koostas: Meeli Kams 34 Hoone osad EPMÜ Katuste väliskuju ja kalle olenevad hoone arhitektuursest lahendusest, katusekattematerjalist, katusealuse kasutamise otstarbest jm teguritest. Välise kuju ja katuse tahkude arvu järgi eristatakse ühetahulisi (pultkatus), kahetahulisi (viil- katus), neljatahulisi (kelpkatus, telkkatus) ning murtud tahuga mansardkatuseid. Katuste kattematerjalina kasutatakse rullmaterjale katusekalde puhul 00 ... 140, lainelistest kiudtsement- plaatidest katusekatet kalde puhul üle 110, betoonist katusekive kalde puhul üle 120, orgaanilisest materjalist laastudest, sindlitest, roost ja õlgedest katuseid ehitatakse kaldega üle 450. Plekkkatuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 180, Rannila lainelisest terasplekist katte korral 80
kujuga. Tornide kaitsekorruseid ühendasid müüritrepid, alumine kaitsekorrus oli harilikult ühenduses müüri kaitsekäiguga. Ühel kaitsekorrustest paiknes tavaliselt ka kamin, mille kohal torni nurgas asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on säilinud. Peale pool- või kolmveerandringikujuliste tornide leidus Tallinnas aga ka sadultorne (konsooltorne) ning mõningaid neljatahulisi torne. Neist esimesed olid algselt madalad kaarkonsoolidele toetuvad ärklid ning sarnanesid samal ajal ehitatud Toompea sadultornidega. Hiljem ehitati all-linna sadultornid aga kõrgemaks, küündides kõrguselt 10-15 meetrini. Neljatahulised olid algselt Kitsetorn, Neitsitorn (Megede torn) ja Stoltingi torn. Neist Kitsetorn (asus praeguse Rüütli tänava käänukohas) hävis osaliselt juba Liivi sõja ajal, Stoltingi torn ehitati aga hiljem sõõrikujuliseks. Neitsitorn on aga säilinud
annaabi.ee 
