HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitus Alused Argo Elken Traktor K-700 K-700A K701 Referaat Juhendaja:Tõnu Tammesalu 11.12.2012 Tootmisaastad: 1962-1975 a Traktori K-700 kaal on 11000 kg Hind 1988 aasta oma on 9 488 Üldotstarbeline neljarattaveoga ratastraktor, nõukogudeaegse klassifikatsiooni järgi kuulus veojõuklassi 5 t (50 kN). Ettenähtud mitmesuguste põllumajandustööde tegemiseks agregaadis laiahaardeliste haakeriistadega suurendatud kiirustel, kuid samuti ka kasutamiseks ehitus-, teedeehitus- ja transporditöödel. Traktorile on paigaldatud 8-silindriline silindrite V- kujulise asetusega, vedelikjahutusega ning turbolaaduriga diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 220 hj. Mootor
puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane seaduseelnõu; kole palav õhtupoolik; põhjatu sügav metsajärv; selle päeva uudised; need päevauudised; dokumendile alla kirjutamine; kino poole ruttav mehehakatis; takistati päralejõudmist; toormaterjalina kasutati kunstsiidi; valjusti rääkimine ei aita; rõõskkoor ja hapukoor; neljarattaveoga maastur; keerdtrepi käsipuu; trepikäsipuu oli katki; selle trepi käsipuud pidi alla laskmine; ümbermaailmareisi muljed; napisõnaline naljavend; mitu miljonit külastajat; kolmetuhandes pealtvaataja; poolsurnud mägimatkajate väliööbimine; ligi kahe kilo raskune lihatükk; läbi põranda vajunud raudkonstruktsioon; tagahoovide mitmepalgeline elanikkond; erisugune lähtekoht; üheperemaja; ainiti kaugusesse vaatav poisslaps; vastama
MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto 1926 Citren I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citren 1955 I plastkerega auto 1980 neljarattaveoga audi 1795 J.Bramah hdroajamid 1816 G.Lankenberger knmikrool 1841 J.Whitworth htne keermestussamm 1859 G.R.Plante Pliiaku 1866 W.Siemens dnamo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R.Bosch magnetsde 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D.Banki karburaator 1909 katalsneutralisaator 1909 Edwards Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 Ch.Kettering starter 1923 bensiini valmistamine
Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h. ·T4.2 kategooria ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida iseloomustavad suured mõõtmed. ·T4.3 kategooria põllu- ja metsamajanduslikud neljarattaveoga madalkliirens-ratastraktorid, mille vahetatavad seadmed on kavandatud kasutamiseks põllu- ja metsamajanduses ning millel on iseloomulik tugiraam, mis on varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm. ·T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.
1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator
auto eest ära tihtipeale piki teed. Tõsi küll, autosid pole kuigi palju. Olemasolevatest on umbes 80% rohkem või vähem maastikuautod. Nendeta ei ole talvel liikuda võimalik. Samuti on neid vaja sisemaa (kohalikud nimetavad kõrgmaaks) teedel kui neid üldse teedeks nimetada saab. Suured kivid, augud, trepp, teravad laavatükid, läbimist vajavad jõed, järsud tõusud ja langused. Küll on aga kõikjal korralikud teeskeemid, millel on tähistatud teedeklassid: kõigile autodele, neljarattaveoga autodele, ainult tõelistele maastikuautodele ja teed, mille seisukorra eest kohalik teedevalitsus ei vastuta (tee võib seal olla, aga võib ka mitte olla). Meie jalgrattad kohalikele teeoludele vastu ei pidanud minu rattal hõõrdus läbi välis(!)kumm, mille tagajärjel hakkas muudkui purunema sisekumm (torkekindel, muuseas), teine ratas ütles üles 300 meetrit enne sihtpunkti (kett enam ei vedanud). Koju lükkasime rattad juba käekõrval. Teedest veel
kr (aastat) koormus mullaharimise töölaius. põimmasin 2,5m 1Kivukoristusmasinad 2 3 4 5 6 Kivide Ratastraktoridvaalkogur 452 400 töötund 8 38 töötund 780 kr/h Neljarattaveoga 1.5m -112-129 KülvikudkW 1010 10000 12 625 109 -148-167 kW 1360 10000 12 625 125 Haagised 2-teljeline 10t 140 30000 15 1500 3 Otsekülvik 3m 290 2100 10 158 189 Saagikoristus masinad Teravilja kombain 150 1950 3000 10 225 218 kW 5. Teravilja tootmise tasuvus. Tabel 8
annaabi.ee 
