U3 300/ sek. trafo 81 150 klemmipinge Usum sek. Ahelas 300/ 136 150 U4 150/ sek. alaldiga 29 75 klemmipinge Ic vool kondekal C1 1/ 36 100 Tabel 23.3 - Neljajuhtmeline ühendus ilma kondensaatorita C1 α C αC Otsilloskoobi pilt I1 ühe trafo primaal vool 61 5/100 U1 faasipinge 150/ 138 150 U2 Liinipinge 300/ 124 150 U3 150/ sek. trafo 132
2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58.Tarvitite tähtühendus 1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele? 2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele? 3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus)? 4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui koormus pole sümmeetriline, see tähendab tarvitite takistused pole võrdsed? 5
kaudu ning see tähistatakse kaitsemaandussümboliga ning pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse maandussüsteemiga ja kaitsejuhiga, et välistada ohtlike pingete teket. IT-juhistik IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on neutraal. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN- juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja mA (milliampri) piiridesse. Selline vool ei häiri enamasti
rakenduma kaitseaparatuur, sest lhisekontuuri takistus on vga vike ja lhisvool tuleb vga suur ning ta vib rikkuda seadmeid. Et vljallimisi ei toimuks tihti, kasutatakse automaatset taasllitust. Seda kasutatakse: 1. Pingetel le 110 kV 2. 4 ja 5 juhtmelistes madalpingevrkudes 3. Kolmejuhtmelistes alalispingevrkudes Neutraali llitused: 1. Korpus maandatud PE. Rahvusvaheliselt IT-ssteem 2. Maandatud korpus ja toiteallika neutraal PE. TT-ssteem 3. Neljajuhtmeline liin jigalt maandatud neutraaliga, korpus hendatud neutraaliga ja maandatud. Tarbija neutraal vib olla hendatud vrgu neutraaliga. Maandatud neutraali kasutatakse korpuse maandamiseks. PEN. TN-C-ssteem 4. Viiejuhtmeline vrk PE + N. TN-S-ssteem N - tnullsoon PE - Maandusnullsoon 5. Osaliselt neljajuhtmeline, osaliselt viiejuhtmeline jigalt maandatud neutraaliga vrk. TN-C-S-ssteem 4.6. Elektrivrgu juhtide materjalid
dielektriku ehk elektriline läbilöök. 2.Magneetiline hüsterees Kreeka päritoluga sõna hüsterees tähendab mahajäämist, hilinemist. Kui väljatugevus H on vähenenud nullini on terases teatud jääkvootihedus ehk remanents ja ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis. Pingesüsteemid-1)Neljajuhtmeline süsteem- koosneb nulljuhtmest ja 3-st liinijuhtmest 2)Faasipinge- liini ja nulljuhtme vaheline pinge(tähis Uf) 3)liinipinge- kahe liinijuhtme vaheline pinge (tähis U) 4)Kolmejuhtmeline süsteem- kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Nulljuht ja nullpunkt puuduvad. Madalpingeks nim. pinget kuni 1000V. ÜLESANNE: S=20 cm2=0,002m2 d=0,5mm=0,0005m2 Ea=E*Ea=5*10(astmel)- 11 C=EE0 S/d= 2*10 -10 (F) 4.1 Elektrivool ; Elektron ja ioonjuhtivus Elektrivool- nim. laenguga aineosakeste suunatud liikumine
alaliskomponenti, kusjuures ükski bitikombinatsioon ei võimalda alaliskomponendi tekkimist. Siirded biti keskel on alati olemas, mis lihtsustab sünkroniseerimist. Vea esinemise tõenäosus on samuti hea.. Suurim puudus on laiema edastusriba vajalikkus (2R Hz). Lisaks puudub vea avastamine ning seetõttu pole ka koodi efektiivsust võimalik jälgida. · Raadiolingid ja satelliitraadioside · Kaabeltelevisioon · Kahejuhtmeline ja neljajuhtmeline liin · Analoog-digitaal ja digitaal-analoog muundur · Signaalide harmoonilised · · · ·
Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed ning samalaadsed ja seetõttu on võrdsed ka faaside näivtakistused ja faasinihkenurgad. Mittesümmeetrilise tarbija puhul ei ole täidetud sümmeetrilisuse tingimused.) või kas tahetakse teha kolme- või neljajuhtmelist süsteemi. Neljajuhtmeline süsteem on realiseeritav vaid tähtühenduse korral, kus neljas juhe on nn. neutraaljuhe. Kolmefaasiline süsteem on realiseeritav täht ning kolmnurkühendusega. 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist, kuna sümmeetrilise tarbija ühendusskeemi puhul on kõik võimsused võrdsed, aga mittesümmeetrilise ühendusskeemi puhul on need erinevad.
poolt tarbitavast voolust. Reaalse pingeallika korral ei ole selle väljundnäivtakistus null, kuid on palju väiksem koormusahela sisendnäivtakistusest zv < zs . Ideaalse vooluallika väljundnäivtakistus on lõpmata suur ning väljundvool konstantne. Reaalsel vooluallikal on väljundnäivtakistus küll tunduvalt suurem koormusahela sisendnäivtakistusest zv > zs , kuid ei ole lõpmata suur. < > 9. Takistusliku primaarmuunduri neljajuhtmeline ühendusskeem 10. Mõõtesilla ühendusskeemid Mõõtmiste käigus esineb küllaltki tihti olukordi, kus näiteks tensoanduritest moodustatud Wheatstone'i mõõtesild paikneb mõõteseadmest (voltmeetrist) eemal. Sellisel juhul on üheks silla väljundpinget mõjutavaks teguriks toitepinge temperatuuristabiilsus [8], mille tagamiseks kasutatakse sageli toitepinge mõõtmist silla läheduses. Pikkade juhtmete
neutraalpunkt = millest väljub neutraaljuhe, tavaliselt maandatakse mõlemad, siis nim nullpunkt ja nulljuhe, 22.Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur- mootori poolt võrgust võetav võimsus P1=3*U1I1cos1. Kasulik võimsus võllil P2 on sellest kadude võrra väiksem. Pm1 on mähisekadu nulljuhtme potentsiaal setõttu =0. neljajuhtmeline süsteem koosneb nulljuhtmest ja kolmest liinijuhtmest staatoris, Pm2 mähisekadu rootoris, Pt1 teraseskadu staatoris, Pt20 teraseskadu rootori on tühiselt väike, nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca
annaabi.ee 
