4. Regul eerisime väljundsignaali spektri pealehe amplituudi nulliks. Joonis 3. Väljundsignaal kui spektri pealeht on 0. 5. Muudame moduleeriva signaali sagedust fsig. Joonis 4. Moduleeritud väljundsignaali spekter Muutes moduleeriva signaali sagedust, muutub väljundsignaali spektris külgribade asukoht. Sagedust suurendades ribalaius suureneb 6. Muutsime sisendsignaali nelinurkseks ja sageduse 1kHz'ks. Joonis 5. Väljundsignaali spekter, kui sisendsignaal on nelinurk. 7. Kokkuvõte Õppisime tundma amplituudmodulaatori tööpõhimõtet ning häälestamist, modulatsioonisügavuse mõistet ja amplituudmoduleeritud signaali kuju ja spektrit.
7000 7000,367 0,035 0,100 0,00050 8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Lõpuks, uurisime tabelit ja meie tulemusi, saime järeldada, et lubatud mõõteviga ei ületa
Suhkur 0,36kg Margariin 0,55kg Sool 0,05kg Muna 9tk/0,45kg Vesi 1,5kg 2.1.2. Valmistamine: Kõik toorained segatakse ühtlaseks taignaks ja lastakse käärida 40-50min 30-40 kraadi juures. 2.2. Vormimine: 2.2.1. Täidise koostis: Frio 0,36kg Vesi 1,03kg 2.2.2. Kihistamine: Margariin 0,55kg Nisujahu 0,36kg 2.2.3. Kirjeldus: Taigen rullitakse 1,5 cm paksuselt nelinurkseks. 2/3 taignast kaetakse margariiniga ja taigen pannakse kolmeks kokku. Rullimist ja kokkupanekut teostatakse veel üks kord. Taigen asetatakse jahedasse 20-25 minutiks. Taigen rullitakse 1,5 cm paksuseks. Lõigatakse ruudukujulised taignatükid, massiga 64-66g. Taignatüki keskele pannakse vaniljekreem ja taignatüki kaks nurka vormitakse keskele kokku. Asetatakse küpsetusplaadile kerkima 45-50 minutiks. 2.3. Viimistlus ja vormimine: 2.3.1. Koostis: Muna 3tk/0,15kg
lainete takistusest. 4 Muutes signaali sinusoidist kolmnurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud juhul võime näha geoneetriliselt väheneva signaali tõusu ja langust, kuigi reaalselt peaks tõusud ning langused olema lineaarsed. Muutes signaali sinusoidist nelinurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud graafikult saame isegi tõusu- ja langusaja (rise/fall time) välja lugeda, mil horisontaalne signaal hääbub geoneetriliselt väheneva kiirusega 0-ni (või selle lähedale). 5 Informatsiooni lisamine kandevsignaali AM
tehtud toodetest. 1. LIHTPÄRMITAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Rasvaine Asetada katlasse kõik kuivained. Lisada käesoojas vees lahustatud pärm ning muna. Lisada plastiline rasvaine. Segada taigent nii kaua kuni on tekkinud taignapall ning katel ja sõtkumiskang on puhtad. Asetada kerkesse(temperatuur 45 kraadi, aeg 15-20min). Seejärel kaaluda paraja kaaluga tükid(kuklid) või rullida nelinurkseks(plaadipirukad, rullid, pirukad). Asetada kerkima uuesti. Küpsetada 200-220 kraadi juures. Eeltaigna pärmitaigen Kasutatakse suure suhkru- ja rasvasisalduseda taignate puhul. Eeltaignasse segatakse kogu vedelik, pärm, 60% jahust ja 4% suhkrust(hapukoore konsistentsiga). Lastakse käärida nii kaua kuni hakkab keskelt alla langema-20min. Eeltaignale lisatakse juurde kõik ülejäänud retseptis olevad toorained ja segatakse . Taigna puhkeaeg 20 min. Rullida, vormida ja küpsetada.
saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g raskusteks kukliteks jaotamiseks taignatükk kaaluga 1860g (ümardatult 10g-ni); 32 x 58 =1856g 22 Pallikesteks (kuklikujulisteks) vormimine 23 Kihilise pärmitaigna valmistamine · Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks nelinurkseks taignakihiks · 2/3 taignatükist kaetakse pehmendatud võiga ja asetatakse nii kokku, tekib 3 kihti taignat ja 2 kihti võid · Taigen keeratakse 90° ringi · puistatakse jahuga üle ja rullitakse uuesti 1 cm paksuseks, pannakse neljaks kokku · On juba 8 kihti võid · Kokkupanemist võib veel korrata, kusjuures tuleb jälgida, et taigna kihid ei rebeneks. · Taigen pannakse 1 - 2 t jahedasse ruumi kerkima. Kerkinud taigen rullitakse lahti 1-1,5 cm paksuseks ja
fragmentaarselt. Torn on ilmselt oma nime saanud (tzegen thorn) läheduses olnud kitselauda järgi. Tornil oli neli korrust. Pärast Kiek in de Köki rajamist Kitsetorni tähtsus vähenes. Liivi sõdade ajal Tallinna piiramisel 1577. aastal sai torn kannatada ning pärast sõdu torni arvatavasti ei taastatud. Sellel kohal on 1673. aastal mainitud ,,varisenud torni". Torni on 1728. aastal nimetatud lihtsalt ,,nelinurkseks torniks", kuivõrd selle põhiplaan oli nelinurkne. 9 Osa torniga külgnenud müüre on lammutatud, osa torni ja Harju värava vahel olevat müüri uuendati 1845. aasta paiku. Torni ennast pole taastatud, kuid selle kehand on osaliselt säilinud naaberehitistes. · Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'vaata kööki') asetseb Tallinna
7. Küünlajalg ,,Abstrakt" Esmalt võtsin 500 grammi savi ning sellest umbes ühe viiendiku panin kõrvale väiksemate detailide tarbeks. Kuna seekord ei soovinud ma teha midagi tõetruud, otsustasin hoopis ühe väiksema küünlajala kasuks, millele lisada lihtsaid kaunistusi. Algatuseks võtsingi suurema savitüki ning voolisin selle ühtlaselt jämedaks silindriks voolima. Kui soovitud pikkus ja jämedus käes, voolisin küünlajala alumise osa nelinurkseks voolima. Kui see tehtud, võtsin detailide jaoks mõeldud kamaka küljest tüki savi ning rullisin selle taignarulli abil umbes 4 millimeetri paksuseks. Seejärel lõikasin sellest korrapäratu nelinurga kujulise tüki, mille
ega lillede aroom ega valge värv ega kuju või heli, vaid keha, mis ilmus mulle hetk tagasi neil viisidel nähtavana ja nüüd teistsugustel. Aga mis see täpselt on, mida ma nii kujutlen? Olgem tähelepanelikud ja vaadakem, mis jääb üle, kui eemaldada kõik, mis vahasse ei kuulu: ilmselt on ta vähemasti miski ulatuv, painduv, muutlik. Aga mis on see painduv, muutlik? Kas see, et minu kujutluses võib vaha teisendada ümmargusest kujust nelinurkseks ja sellest kolmnurkseks? Ei mingil juhul; sest minu mõistmise järgi on vaha võimeline loendamatuks hulgaks seda laadi muutusteks, aga loendamatut hulka ei suuda ma kujutledes läbi käia; niisiis ei tekita seda arusaamist [comprehensio] kujutlusvõime. Mida tähendab ulatuv? Ehk on ka see ulatuvus teadmata? Sest voolates muutub vaha suuremaks, veel suuremaks kuumutatult, ja kuumuse tõustes veelgi
läbib koormust katkev alalisvool, st vool läbib koormust vaid ühes suunas ning omab katkestusi. Seetõttu saab alaldi töötada ainult pinge-voolutasandi esimeses kvadrandis, nagu näitab joonis 1.3, b, mistõttu nimetatakse seda ühekvadrandiliseks muunduriks. Mootor on aktiiv-induktiivkoormus ja seega pinge Ud muutub lühiajaliselt negatiivseks ning vahelduvvoolu (sama mis Id) ja pinge vahel on faasinihe. Kui induktiivsus läheneb lõpmatusele siis muutub voolu kuju peaaegu nelinurkseks. Kahe türistoriga ühefaasiline täisperioodalaldi (keskväljavõttega alaldi või M2) elektriline skeem on näidatud joonisel 1.2, c. Selline alaldi annab väljundis iga siinuspinge poolperioodi korral pulseeriva pinge ja voolu, nagu on näidatud joonisel 1.3, c. Induktiivkoormus põhjustab voolu "ülekatte", mida nimetatakse kommutatsiooninurgaks . Vahelduvpinge ülekandmiseks dioodlülitusele vajab antud alaldi keskväljavõttega trafot. Mõlema türistori VS1 ja VS2 anoodid
annaabi.ee 
