.......................................................8 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 9. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Nektariinid-õrnad õied ja maitsvad viljad. Nektariinid on algselt pärit Hiinast ja tegelikult kuuluvad virsikud nende esivanemate hulka. Nad on üsna sarnased, kuid nektariinid on veidi magusama maitsega ja nende kollane, valge või roosakas viljaliha on veidi kõvema konsistentiga. Koor pole udemetega kaetud, vaid täiesti sile. Nektariinidel on nagu virsikutelgi vilja keskel suur kivi, mis on üsna kõvasti viljaliha küljes kinni. Viljad ei jätka pärast korjamist küpsemist
Nektariin Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja
kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal.
· Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutusevili Eksootika Granaatõun Papaia Rambutan Hurmaa Eksootika Tähtvili e. karambola Füüsal Tamarillo Viigimari Õun ja pirn Puuviljade ja marjade serveerimine · Serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes · Puuvilja assortiid · Lisandid :...... · Portsjon 100-150 g
kasutata. Värskete puuviljade ja marjade serveerimine Ananassi vilja võib koorida ja lõigata rõngasteks, millel eemaldatakse südamik. Serveerida võib ka viiludeks lõigatud ananassi. Vilja võib samuti lõigata sektoriteks, viljaliha koore küljest lahti lõigata ja viilutada ning viilud serveerida kooresektoril. Apelsinid ja mandariinid võib serveerida poolitatult, viiludeks lõigatuna, koorituna jasektoriteks eraldatuna. Aprikoosid, virsikud ja nektariinid serveeritakse tervetena. Viljad võib ka poolitada, kivid eraldada ja õõnsus vahukoore, kreemi või mõne muu sobiva lisandiga täita. Avokaado vilja võib serveerida tervelt. Vilja võib ka poolitada, kivi eemaldada ja tekkinud õõnsus täita vahustatud koore, kreemi, puuviljasalatiga. Viljapooled võib üle valada konjaki või likööriga. Banaanid võib serveerida ka tükeldatult. Sel juhul vili kooritakse, viljaliha viilutatakse ja asetatakse mõneks minutiks hapustatud vette
8 miljardi. Põllumajandus ja sellele tuginev toiduainetööstus annavad 40% ekspordi väärtusest. Nagu eelnevalt mainisin, siis põhiliselt osatab Uus-meremaa sisse teravilja Austraaliast. Kuna Uus- Meremaal kasvatatkse väga palju lambaid, siis peamisteks ekspordi toodeteks ongi toorvill ja 11 villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurimaid ulukiliha eksportjaid. Virsikud, nektariinid ja ploomid on toodetud sisetarbimiseks ning aprikooside ja kirsside, peaaegu kõik mis on pärit Otagost eksporditakse. Uus-Meremaale on tulus ka õunte ja pirnide eksport, kokku eksporditakse 30 sorti õunu ja pirne. Kiivid on Uus-Meremaa suurim aia ekspordi väärtusest, 2006 aastal eksporditi üle 80 miljoni kandiku kiivi, see on umbes üks neljandik kogu maailma toodangust. 2007 aastal koguekspordist värsked puuviljad olid väärt NZD 1
b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17
Vahemeremaades, Hiinas ja USA-s. Vili on suur (mass 30...200 g), ümar, pealt kaetud viltkarvade või sametja kestaga. Värvus rohekaskollasest punaseni. Kivi on suur ja kortsulise pinnaga (selle tunnuse järgi on virsikut kõige parem aprikoosist eraldada). Sisaldavad suhkrut kuni 20% ja palju karotiini. Nektariin on virsiku eriliik, mis on saadud virsiku ja ploomi hübriidina. Vili on siledapinnaline, viltkarvadeta. Sisaldab 17% suhkruid ja palju karotiini. Aprikoosid, virsikud ja nektariinid jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. 6.3. Marjad Marjad on keemilise koostise ja toiteväärtuse poolest lähedased puuviljadele. Enamik marju on rikkad C-vitamiini ja mineraalainete poolest. Viinamari on toestust vajava hariliku viinapuu vili. Toodang üle 50 miljoni tonni, on ligilähedane õunte aastatoodangule. Viinamarjad sisaldavad 16...24% suhkruid, millest põhilise osa moodustab invertsuhkur (võrdses osas glükoosi ja fruktoosi), 0,4..
annaabi.ee 
