Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hooleks ...sequi deum/ cingentem viridi tempora pampino - ... järgi jumalat, kes halja viinapuu pärgab laupa. Brevis omnis militia super malitiam mulieris tühine on kõik õelus naise õeluse kõrval. Humani nihil a me glienum puto midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu lühike. Qtium post negotium puhkus pärast tööd Limen erat... oli piir... Versus Vergilii pulchri et elegantes sunt Vergiliuse värsid on kaunid ja elegantsed. Per risum multum poteris cognoscere stultum rohkest naerust tunned ära lolli Tempora mutantur et nos mutair in illis ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega Urbi et orbi linnale ja maailmale(kõigile) Omnia mea mecum porto kõike enda oma kannan endaga kaasas Gutta cavat lapidem (kestvalt langev) veetilk õõnestab kivi
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec
Peale selle võimaldab ruum võimsa aia korrashoidu, mis on maaomanikule ehtelaeka eest. Vesi on kõikjal- basseinid, purskkaevud. Põõsad on pügatud erinevateks sümboolseteks kujudeks, väiksed paviljonid ja kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas): Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei
19. sajandil sai romaanist kirjanduse valitsev zanr. Rooma kirjandus 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Säilinud murdosa, fragmentidena. Suuline esitus, üldiselt avatud suuremale publikule. Üldiselt kirjanduse loomine "jõudeajal" (otium), päristöö (negotium) kõrvalt. Sarnased zanrid (kuna Rooma kirjandus loodi eelkõige imiteerimise teel, aga ajaliselt vastupidises järjekorras, st kõigepealt uuem komöödia, hiljem eeposed jne). Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud
komistuseks (scandalum) niihästi teistele vastristituile kui ka paganaile, keda tuleb ristiusku pöörata. Nad on kurelastelt nendega seaduslikult tehtud lepingukirja vägisi ära võtnud ja siis ülekohtusel viisil sõda alustanud ning ilmsüüta verd valanud. Nad on ka muidu vastristituile suurt ülekohut teinud, maid, omandusi ja muud vara vägivaldselt oma kätte kiskunud. Kõik see takistab nendes maades ristiusu asja (fidei negotium) ja on usule kahjuks (fidei detrimentum, Livonica 20 ja 21, 10, 42). Ka Riia piiskopi Nikolai on paavst kaebealusena ette kutsunud, ja juba oma kirjas 5. II. 1232 annab paavst oma saadikule juhtnööre Riia piiskopi vastu, kes noort ristiusu istandust oma orjusele on alistanud, mis ristiusku pööratavaid paganaid hirmuga täidab ja pöördunuid usu mahajätmisele (ad apostasiam, U. B. 123) avatleb. Kirjas oma saadikule Villemile (8. III
kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte vaid ilukirjandus (ka kõned, ajaloo - ja filosoofiateosed, teatmekirjandus, epistograafia). 2. Säilinud murdosa, palju vaid fragmentidena. 3.Suuline esitus, avatud suuremale hulgale publikule. 4.Kirjanduse loomine ,,jõudeajal" (otium, kr schol), ,,päristöö" (negotium) kõrvalt. 5.Seotus metseenlusega (1. saj eKr GaiusCilnius Maecenas> metseen) ja (kirjandus)poliitikaga. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist mõni autor. 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus? 98. Kuidas suhestuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk
aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega. Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec
annaabi.ee 
