Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst ehk kihnist. ...
neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe:
Neerude ülesanne on vedeliku hulka stabiilsena hoida, anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks, rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel. Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid:
Seda kapslit kutsutakse ka kihnuks. Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. (KIHNU VIRVE!) 2) Torukeste süsteem proksimaalsed väänilised torukesed. 3) Henle link (alanev ja ülenev säär) 4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid
* proksimaalosa vääniline osa koores sirge osa } Henle ling säsis * distaalosa sirge osa vääniline osa koores * lüliosa säsis Suurem osa nefronitest asub neerukoores (~4/5), nn. koorenefronid. Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi). Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva
Kusejuha uriin, mis on jõudnud kloaaki, liigub tagasi seedesüsteemi, kus lisa soolade tagasiimendumine toimub. Lindudel on nerfonid: roomajate tüüpi – asuvad neerukoore pinna lähedal, puuduvad Henle lingud. imetajate tüüpi – asuvad sügavamal koores ja neil on kas pikad või lühikesed Henle lingud, mis laienevad neerusäsisse. Olulised, et lind eritaks hüpertoonilist uriini. Lindudel esineb apikaalse plasmamembraani akvaporiini homoloogid imetajate tüüpi nefronitest, neid stim. arginiini vasotoksiin (vasotocin). Lindudel puudub kusepõis – uriin liigub neerudest kusejuha kaudu kloaaki, kus soolad ja vesi imenduvad. Kloaagi uriin läheb ka tagasi seedetrakti, kus lisa sool ja vesi imenduvad. Happe-leelise tasakaal organismis. 7.1. Kehavedelike pH. Norm vere pH on 7.4 – vaja norm raku funktsiooniks. Happe-aluse tasakaalu aitavad säilitada: * rakusisesed ja -välised puhvrid * kopsud * neerud
sümpaatilise osa poolt. 21 eripära: 2 kapillaarvõrgustikku. Üks varustab neeru hapniku ja toitainetega, teine roob väljutamiseks jääkaineid. Neerude funktsionaalne üksus: nefron Nefroni ülesandeks on uriini produtseerimine. Nefroni pikkuseks on kuni 5 cm. Nefroneid on mõlemas neerus kokku umbes 2 miljonit ning nefronite kogupikkuseks on ligikaudu 100km. Üldjuhul töötab nefronitest 1/3, millest ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumise korral. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste
annaabi.ee 
