ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu
Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: Süsivesikud monosahhariidideks verre Valgud aminohapeteks verre Rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi Vitamiinid ja mineraalained ei lõhustu verre Toit püsib maos umbes 3h(1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku seega u. 18-24h Eritumine: Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr
anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks, rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel. Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid:
· Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi.
Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad päsmakesi ja teises voolab arteriaalne veri. Teised paiknevad nefroni kanalikeste vahel ja neis muutub arteriaalne veri venoosseks 5. Kusejuha URETER Pikkus 25-30 cm Asend Kõhuõõne tagasein Funktsioon on Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide 6
uriinis). Kasutatakse raviks (nt südamepuudulikkus, neeru haigused). 4. Kusepõie talitlus. 6. Lindude erituselundite iseärasused. Lindudel on GFR rohkem muutuvam. Lindudel on vahelduv filtratsioon roomajate tüübi glomeerulis. See toimub dehüdratatsiooni korral ja vähendab GFRi. Võib olla põhjustatud arginiin vasotokiini (vasotocin) poolt – analoog imetajate arginiin vasopressiinile – toimub aferentse arteriooli konstraktsioon reptiilide tüübi nefronites, mis vähendab GFRi. Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt imetajatel on uurea, mis eritub glomerulaarse filtratsiooni kaudu. Lindudel on
regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. 6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul.
regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. 6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine
annaabi.ee 
