Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. NEFELIIN Puhta nefeliini koostist kirjeldab keemiline valem: NaAlSiO4, kuid looduses on naatrium sageli asendunud osaliselt kaaliumiga, mistõttu esitatakse nefeliini koostist mõnikord ka kujul Na3(Na,K) Nefeliini tihedus on 2,562,67 g/cm³ Värvus tumehall, helehall, valge või värvitu; kristallidel on klaasi- või rasvaläige Nefeliin tekib ränivaestest leeliselistest
korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sisaldavad mineraalid on boksiit , kaoliniit , korund , krüoliit ja nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris . Ehkki alumiiniumi on looduses palju , kuulus ta 19.saj. lõpuni haruldaste metallide hulka . Kasutatud kirjandus : ENE 1 , H.Kariku ,,Üldine Keemia" Tina (Sn) Tina on diamagnetiline metall , see tähendab seda ,et metall ei tõmbu magneti külge, isegi tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall
kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.
Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel, nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat:
enamlevinud kivimtüüpides 30%-st 75%-ni. Ülejäänud peamistest komponentidest võib Al2O3 sisaldus tõusta kuni 20%-ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O sisaldused aga ei ületa tavaliselt 10%. SiO2 on ka ainsaks oksiidiks, mille sisaldus magmakivimeis ei lange kunagi nullini, mistõttu kõik tardkivimite kivimitmoodustavad mineraalid on silikaadid (päevakivid, kvarts, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, oliviin, nefeliin jt.). SiO2 sisalduse järgi jagatakse tardkivimid ultraaluseliste, aluseliste, keskmiste ja happeliste kivimite rühmadeks 23. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa
hea elektri-ja soojusjuhtivusega (umbes 60% hõbeda juhtivusest), hea korrosioonikindlusega. Tõmbetugevus Rm on 100-130N/ mm 3 (MPa), suhteline pikenemine (katkevenivus) A kuni 30% eritugevuselt on aga lähedane rauale. Alumiinium on maakoore kõige levinum metall, hapniku suhtes väga aktiivne, esinedes üksnes hapendi A l 2 O3 kujul. A l 2 O3 kuulub väga paljude mineraalide koostisesse, nagu kaoliin (savi), boksiit, nefeliin jt. põhiliselt toodetakse metallilist alumiiniumi boksiidist. Esmalt saadakse boksiisit puhas alumiiniumhapend ülejäänud ainete eraldamise teel keemiliste protsesside abil. Järgneb elektrolüüs, milleks alumiiniumoksiid lahustatakse sulas krüoliidis ( N a3 A I F 6 ) ja saadakse alumiinium puhtusega 99,5-99,8%. Elektrolüüsi elektrienergia kulu on suur > 1700 kWh/t, mis põhjustab alumiiniumi suhteliselt kõrget hinda. Suurema puhtusega
sulatatud Al-oksiidi ja krüoliidi segu elektrolüüs võeti kasutusele alles 30 a. peale Al avastamist - avastasid sõltumatult am. Hall, pr. Heroult Looduses (8,8 massi-%, 5,5 aatom-%) leidub alumiiniumi põhihulk polüränihapete sooladena (ALUMOSILIKAATIDENA): savid, vilgud, päevakivid jt. (ei ole Al tootmiseks kasutatavad) Tähtsamad Al-mineraalid: boksiit (erin. hüdroksiidvormide segud) aluniit (liitvormide K, Al-kaksiksulfaat + Al(OH)3 segu) nefeliin (K, Na)2O . Al2O3 · 2SiO2 Vääriskivid: koosnevad Al2O3-st (korund) – PÕHIMASSILT (üle 99%) värvuse määravad lisandid: Fe + Ti (safiir) Cr (rubiin) Tööstuslik saamine tänapäeval eranditult kõrgtemperatuurse (960-970ºC) lahuse elektrolüüsil see lahus põhiosas: loodusl. Al2O3 lahus krüoliidis Na3[AlF6] peam. sulamistemp. alandamiseks 75-90% Na3[AlF6], 5-12% AlF3, 2-10% CaF2, 1-10% Al2O3
annaabi.ee 
