Erituselundkond E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne
teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi see on umbes 300g on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse autoregulatsiooniks. Uriini tekkimine Esmase uriini tekkimine: Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin mis liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini tekkimine: Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi
ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi. Neeru siseehitus Uriin Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus
jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae c) mis moodustab neerukehakest neerukehake koosneb glomerulus’est ja capsula glomeruli’st d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici
Arterid Serooskest – tunica serosa - arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi) - katab neeru eestpoolt - primaalselt retroperitoneaalne elund Uropoees URETER – KUSEJUHA - algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli - 30 cm õõnde läbi kolme filtri: läbi kapillaaride endoteeli avade, basaalmembraani - algab neeruvaagnast ja avaneb kusepõide ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike Osad - tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: · Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik-esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik- esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku
Kehakese keskel paikneb päsmake (glomerulus) ja kehakest ümbritseb Bowmani kapsel. Kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnuvalendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin. Päsmakese moodustavad verekapillaarid, mesangirakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks. Mesangiaalrakud on suured, ebakorrapäraste jätketega, osalevad fagotsütoosis ja säilitavad basaalmembraani ning kindlustavad glomerulaarse verevoolu. Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust. Soonpoolusele jääb toomasoon ja viimasoon. Soonpooluse vastasküljelt tubulaarpooluselt algab tuubulite proksimaalne osa. 63. Glomerulaarne basaalne membraan GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega neerude makromolekulaarse barjääri, kust ei pääse läbi suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid. GBM koosneb kolmest kihist:
annaabi.ee 
