elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud · Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on erinevate kiirgusliikide puhul erinevad · need omadused määravad, kuidas erinevad kiirgused neeldudes energiat loovutavad · mõistmaks kuidas ja mil määral erinevad kiirgused kahjustavad bioloogilist kudet, tuleb arvestada kolme aspekti Kiirguse otsene ja kaudne toime: · DNA muutused on bioloogilise toime aluseks · Otsene toime - märklauaks on DNA · Kaudne toime - vabade radikaalide teke Kiirgusest tingitud muutused: · ühe ahela katkestus ühel kromosoomil · kromatiidahela katkemine
2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust.
ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas. Valgusõpetusest teame, et mingile kehale või keskkonnale langev valgus võib edasi levida väga mitmesugusel viisil. (Oleneb keha ainest ja pinna siledusest). Osa valgust peegeldub tagasi, teine siseneb ainesse murdudes ja levides edasi, sealhulgas osaliselt hajudes ja neeldudes. Maa atmosfäärilt ja pinnalt peegeldunud päikesevalgus kannab maailmaruumi tagasi 31% maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas.
Neutronkiirgus Näiteks on väga hea neutronite neelaja vesinik, kus neutroni neelamise tagajärjel tekib deuteerium. Seega on tavaline vesi väga hea neutronkiirguse neelaja. Et aga neutronite neelamisel osalevad ainult aatomituumad, siis on neutronkiirguse efektiivseks neelamiseks vaja väga paksu varjestava aine kihti. Neutronkiirgus Neutronkiirguse ohtlikus tuleneb neutronite võimest muuta aatomituumas neeldudes aatom ebastabiilseks ja ergastada teda. Ergastatud aatom vabaneb neelatud neutroni kineetilisest energiast kiirates gammakvandi (neutronkiirgus tekitab teisest gammakiirgust). Neutronkiirgus Kui tekkinud isotoop on ebastabiilne, siis ta laguneb (enamasti beetalagunemise teel) ning kiirgab beetaosakese (neutronkiirgus võib tekitada teisest beetakiirgust). Seega on neutronkiirgus ohtlik eelkõige tema tekitatud teisese kiirguse tõttu. Eriti ohtlik on
Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole
25. enamlevinud elemendid elusolendites: Elusaine tekkimine on seotud fotosünteesiga: CO2 +H2O+ Päikese energia ja klorofüll [C H2O] +O2 Süsivesikud jt fotosünteesi produktid liikudes lehtedest vartesse ja edasi juurtesse astuvad keerukatesse reaktsioonidesse ja tekivad mitmesugused orgaanilised ühendid. Peale C, H ja O, on taimedes ka teisi keemilisi elemente: N, P, K, Ca, Fe jt. Viimase, neeldudes taimedes lähevad energiarikastesse keemilistesse ühenditesse, N ja S lähevad valkudesse. Toimub mineraalainete biogeenne akumulatsioon. Organismidest on leitud ka He, Ne, Ar, Sc, Kr. Nb, Rh, Pd, In, Te, Xe, Ta, Tl, Bi, Th. Päris kindlalt ei ole leitud Ru, Hf, Re, Os, Ir, Po, Ac, Af, Fr (viimast kolme ei ole leitud ka maakoorest). 26.Enamlevinud elemendid kosmoses: Lihtsaimaks ja esimeseks keemiliseks elemendiks on vesinik H. Vesinik ja heelium on päikese ja tähtede
Nähtav valgus on tegelikult väga väike osa kogu kiirgusspektrist, mis Päikeselt maani jõuab. Lühema lainepikkusega kiired on näiteks gammakiired , röntgenkiired ja ultraviolettkiirgus. Pikema lainepikkusega aga infrapuna. Kiirguste jaotumist ja pikkusi on võimalik vaadelda elektromagnetspektri abil. Infrapuna ehk soojuskiirgust vajavad kõik elusorganismid oma kehatemperatuuri hoidmiseks. Valguskiirgus muutub neeldudes soojuskiirguseks. Elusorganismid ise kiirgavad samuti soojust. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur on näiteks otseseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist ning ka püsisoojased loomad vajavad oma kehatemperatuuri hoidmiseks teatud väliskeskkonna temperatuuri, mis on tugevalt seotud just soojuskiirgusega. Kui eelnevalt oli mainitud juba väliskeskkonna temperatuuri, mis sõltub päikesest, siis peab
organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma (väheioniseeriva mõju) Tugevalt ioniseeriv kiirgus. sattudes tekib mädane silma Suurim energia.suurim (õhumolekulidel võivad tekkida limaskestade põletik, laud läbistusvõime(tõstab kiirelt laengud) -kiirgus on inimesele kleepuvad kokku ning temp. Neeldudes soojuseks- Aktiivsus/ vähkitekitav. Kahjustab ravimata jätmisel jookseb paneb põlema. Ei muuda energia: molekule ja kudesid. silm välja. gen.struktuuri. pole ohtlik. kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend (50 cm Takistab? neeldub pea igas aines
mikrolaineahi veerikkaid toite paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut. (Sepp, T 2007) 10 Mikrolaineahjus küpsetatud toit ei ole kiirgusohtlik. Mikrolained lakkavad eksisteerimast kohe, kui mikrolaineahju magnetron välja lülitub. Mikrolained ei jää toidusse ning on seega võimetud muutma nii toitu kui ka ahju radioaktiivseks. (Yannakou 2008) Mikrolainete energia muundub neeldudes soojusenergiaks. Mikrolained neelduvad vaid pealmistes kihtides ning toidu sisemus soojeneb soojusülekande mõjul, ning võib juhtuda, et näiteks külmunud lihatükk näib väljast täiesti küpsenuna, kuid seest on alles külmunud(Shelley 2007). Lained peegelduvad ahju seintelt nii, et toit küpseb ühtlaselt (Oxlade et al 1997: 45).(vt Joonis 3) Lained saavad ahju seintelt peegelduda vaid siis, kui laine intensiivsus samas
Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km. · 400-760 nm seda valgust me näeme (tekitab nägemisaistingu), nimetatakse valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine, helesinine, kollane, roheline, oranz ja lõpuks punane. · Üle 760 infrapunane kiirgus. Neeldudes tekitab soojust, energia läheb molekulide kiiruse tõstmiseks ja see tähendab soojenemist. Nende 3 kiirguse intensiivsused ei ole samasugused. Kõige kõrgem intensiivsus on 480-500 nm. Kiirgus, mis tuleb, aga osakestega kokku puutes muudab oma suunda või peegeldub nimetatakse hajumiseks. Ning osa kiirgusest satub maapinnale hajusalt. Valgus jõuab maale kaht moodi: · Otsekiirgus paralleelsete kiirtena tuleb maapinnale. Mõõdetakse aktinomeetriga.
esinevad. Fükobiliin on kromofoor, mis sisaldab tetrapürrooli ja sarnaneb sapipigmendile bilirubiin. Neelavad kollast, oranzi, punast ja rohelist valgust. Veeslahustuvad antennpigmendid; tsüanobakterites ja vetikates. 7. Milline struktuur tagab klorofülli molekulis nähtava valguse footonite neeldumise? Mis toimub klorofülli molekulis footoni neeldumisel? Nähtava valguse footonite neeldumise klorofülli molekulis tagab pikkade konjugeeritud ahelate olemasolu (resonantsahelad). Footoni neeldudes ergastub pii-elektron konjugeeritud ahelate ketis. Kui klorofüll neelab footoni, siis kantakse footoni energia klorofülli molekulile. Selle energia arvelt tõstetakse klorofülli elektron ergastusnivoole. Ta ei lange tagasi, hoopis siirdub akseptormolekulile (naabruses), mille põhinivoo on madalam Chl ergastusnivoo, kuid kõrgem kui Chl põhinivoo. Kvandi energiast osa muundub keemiliseks energiaks, mida mõõdetakse voltides vastava aine redokspotentsiaalina
protsessidele aga suur. üheks selliseks lisandiks on osoon. Kuigi teda leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni, moodustab kogu õhkkonnas olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna vaid 3-5 mm paksuse kihi. Samas on sellel gaasil tohutu mõju ökosüsteemides ja atmosfääris toimuvatele protsessidele. Stratosfääris olev osoonikiht peab kinni ohtliku ultraviolettkiirgust. See kiirgus tekitab ja lagundab üheaegselt osooni, ise sellel ajal neeldudes. Osoonil aitavad lisaks päikesele laguneda ka mitmesugused katalüsaatorid. See protsess oli algselt looduslik, ning reguleeris koos atmosfäri dünaamikaga osoonikhi paksust. Nüüd on inimene tänu vahelesegamisele looduslikesse protsessidesse ja saasteainete õhku paiskamisega selle tasakaalu rikkunud. Eriliseks löögiks osoonikihile kujunes freoonide ja haloonide kasutuselevõtt. Need raskesti lagunevad ühendid, mis sisaldavad nii kloori kui broomi, kuhjuvad atmosfääri ja jäävad
annaabi.ee 
