16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania ra...
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjaki...
rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik). 90,4 % Aafrikast oli 1900. aastaks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. 1914 aastaks suutsid iseseisvuse säilitada vaid Etioopia ja Libeeria(ameeriklaste rajatud tagasipöördumiskoht endistele neegerorjadele). Suurimad valdused Aafrikas olid Suurbritannial ja Prantsusmaa. Mõnikord läks vallutajatel korda vastupanu kiiresti maha suruda, kuid vahest mitte. Aafrikas oli raske kokkupõrge Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Alguses panid vapralt vastu, äratades üle maailma imetlust. Kuid sõda läks karmimaks ja inglased rajasid koonduslaagrid kuhu paigutada buuri tsiviilelanikud. 1902 olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega
Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatvavõimu peaks sai rahva poolt valitav president, kes on ka ühtlasi valitsuse juht. USA esimene president oli George Washington. 6 Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Eraldi seisis Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi põliselanikele ega neegerorjadele. USA riigikorraldus sai eeskujuks paljudele riikidele. 7 Kasutatud kirjandus: Inimene, ühiskond, kultuur, UusaegIII,Hiiemaa, Klaassen, Koolibri, Tallinn 2001 Ene köited 3, 4, 5 8
Iga Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale vabalt maad saada.Pärast 5-aastast maaharimist sai ta selle endale.Põhi hakkas tugevnema ja Lõuna lõigati ära Lääne põllumajanduspiirkondadest,mis peagi tõi endaga kaasa toiduainete puuduse konföderatsiooni osariikides.Verine kodusõda lõppes Põhja võiduga. 14.aprillil 1865 tapeti teatris president Lincoln. Ümberkorraldused lõunas. 1865.aasta lõpul kaotati lõplikult Ühendriikidest orjus.Vabakslastud neegerorjadele tuli aga anda perekonnanimed ja õpetada tsiviilelu.Neegrite vabastamisega kaasnesid massilised röömised ja vargused. Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega.Lõuna organisatsioonide eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine. Tööstuslik tõusuaeg. Ühendriikide tööstus arenes kiiresti,sest oli palju maavarasid ja arvukalt sisserännanud tööjõudu.Võeti kasutusele tehnilised uuendused.Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.Ehitati raudteed.Ühendriigid said 1890
Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja Prantusmaa, kuid ka Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania. 1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Indias tõi see kaasa kiire majandusliku arengu, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mille eesmärk oli saavutada iseseisvus siseasjades. Siiski hakkas selle mõju avalduma alles kümnekonna aasta pärast. 20
Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja Prantusmaa, kuid ka Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania. 1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). 1 Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu kiiresti maha suruda. Mõnikord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899 1902. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aasrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Esialgu suudeti
>1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks >Etapid: 1) Euroopa riikide vallutused, koostöö hõimupealikega, kohati isegi sõbralikud suhted 2) Euroopa riigid sõlmisid omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, aafriklastega ei peetud läbirääkimisi 3) Aafrika sõjaline vallutamine >Kiire vallutuse põhjused a) majandushuvid (vajadus tooraine järele) b)Aafrika riikide omavaheline rivaalitsemine, vastastikune sõjategevus
° Seadusandlik Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit) ° Täidesaatev võim rahva poolt neljaks aastaks valitav president, kes on ka valitsuse juht. ° Kohtuvõim Ülemkohus Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Põhiseadus ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ja neegerorjadele. VENEMAA Romanovite dünastia Mihhail I Romanov 18 Ühendas väikesteks riigikesteks killustatud Venemaa, sõlmis rahulepingud Poola j leeduga, sisepoliitilised reformid, tähtsaim sõjaväeregorm Aleksei I Romanov Üks oma aja kardetumaid riigipäid, algatas mitmeid seadusi ja dokumente sh Venemaa seaduste kogu, Maakogu seadustik, suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli Ukraina täielik liitmine Venemaaga. 4
maha või – veelgi igapäevasemal puhul – raiuti neil jäsemeid maha. 19. saj viimasel viiel aastal, kui Belgia Kongos toimusid suurimad ülestõususud, hakkasid mitmed inimõiguslased sellele tähelepanu juhtima. Libeeria 20. saj alguseks oli Libeeria ainus riik peale Etioopia, mis oli iseseisev. Seda kutsuti varem Piprarannikuks (teised kolm ala samas kandis olid Elevandiluu-, Kulla- ja Orjarannik). Libeeria rajamine on seotud Ameerika filantroopide tegevusega, kes tahtsid vabaks lastud neegerorjadele rajada Aafrikasse uus asundus. Ameerika Kolonisatsiooniühing rajas Monrovia kohale 7. jaanuaril 1822. a asunduse, mis sai vabastatud orjade kolooniaks. Tekkis aga konflikt põliselanike ja vabastatud orjade vahel, mis tõi kaasa ka kodusõja. 1847. a kuulutati ametlikult välja Libeeria vabariik, aga selles jäeti põliselanikud kodanikuõigustest ilma ja said põhimõtteliselt tööloomadeks. See konflikt kestis edasi 20. sajandini ning ka pärast Teist maailmasõda oli
annaabi.ee 
