Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid peale kõige muu veel selle poolest, et neis on ilmselt esiplaanil muusika ja alles teises järjekorras tuleb sõna, samas toetuvad spirituaalid kindlalt kahe jalaga maale. Otsides laulust lohutust ja kergendust maapealsetele piinadele, ei põgene neegrid siiski reaalse tegelikkuse eest. Vastupidi nad kujutavad oma
47. Nimetage india kirjanikke. Salman Rushdie, Arundhati Roy 48. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. Absurditeatri väljapaistvamad autorid on Samuel Beckett, Eugene Ionesco ja Harold Pinter. 49. Kelle kirjutatud on ingliskeelne eepos „Omeros” (1990)? Derek Walcott 50. Mis oli „négritude'i” liikumine? Liikumise loojaks olid kirjanikud Leopold Sedar Senghor ja Aime Cesaire. Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. 51. Milline Põhja-Carolinast pärit ameerika kirjanik oli Jack Kerouaci esimesi kirjanduslikke eeskujusid? Thomas Wolfe („Vaata kodu poole, ingel”, „Oodates kuulsust”) 52. Nimetage kaks Allen Ginsbergi luuleteost. „Ameerika”, „Kaddish” 53. Nimetage neli 20. sajandi ameerika naisproosakirjanikku. Willa Cather, Kate Chopin, Harper Lee, Flannery O'Connor ja Carson McCullers („lõuna gootika”),
Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud b) Benny Goodman, Glenn Miller väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle Svingmuusika ajastu tooniandjaks kujunes klarnetist Benny Goodman (1909-1986) (valge juut). muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu Sündis Chicagos, kasvas paljulapselises vaeses perekonnas ja juba üsna varakult tuli tal iseseisvalt noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. elatist hankida. Tema elegantne, fantaasiaküllane ja tehniliselt äärmise piirini viimistletud mäng sai
rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem-off-beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. Oma väljenduslikkuse poolest on spirituaalid küllalt mitmekesised. Tihti kasutatakse seda nimetust kogu afro-ameerika vaimuliku muusika kohta, kus peale spirituaalide on levinud veel mitmed muud vormid: gospel songs (evangeeliumilaulud), moans (kaebed), shouts (hõisked), sermons (jutlused). Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid veel selle poolest, et neis on ilmselt esiplaanil muusika ja alles teisejärguline sõna
ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem- off- beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. Peale sprirituaalide, milleks on nimetatud ka kogu afro ameerika muusikat, eksisteeris veel erinevaid stiile või vorme(Mahalia Jackson, Nat King Cole jne.): · gospel songs (evangeeliumilaulud) · moans (kaebed) · shouts (hõisked) · sermons (jutlused) Selleaegsete kirikulauludega, olnud need siis evangeeliumilaulud või kaebed, otsiti väljapääsu mustas maailmas olevatest raskustest
Viimane jutustab Moosese lugu nii, et tegelaste otsene kõne on afroameeriklaste murdes ja piibliimedega on ühendatud voodoo (vuuduu) usu elemente. Négritude’i liikumine Loojaks olid kirjanikud Léopold Sédar Senghor (eluaastad 1906 – 2001, Senegali president aastatel 1960 – 1980) ja Aimé Césaire (1913 – 2008, elas Kariibi mere saarel Martinique’il). Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. Liikumine leidis Jean-Paul Sartre’i poolehoiu. Mustanahaliste hulgas oli sellele vastaseid. Mõlemad suuna loojad on põhikuulsuse pälvinud prantsuskeelse luuletajana (Senghori luulet leidub Ain Kaalepi tõlkes raamatu „Peegelmaastikud“ teises köites), Césaire ka näitekirjanikuna. Wole Soyinka (sündinud 1934) – nigeeria kirjanik, rahvuselt joruba, kirjutab inglise keeles. Väga
hüüdnime. Frank Tirro peab teda üheks kõigi aegade suurimaks (puhkpilli) orkestrijuhiks (Tirro 1977: 11). 28 Stravinski kirjutab oma mälestustes, et teda inspireeris “džäss, mis /.../ tormilise vooluna purskas Euroopasse kohe pärast sõda. Minu palvel saadeti mulle palju noote sellest muusikast, mis viis mind vaimustusse oma tõeliselt rahvaliku karakteri, värskuse ja senitundmatu rütmiga, oma muusikalise keelega, mis reedab tema neegerlikku päritolu” (ɋɬɪɚɜɢɧɫɤɢɣ 1963: 128). Tõenäoliselt pidas Stravinski silmas rägtaimi noote, sest džässinoote sel ajal ei trükitud, džässi mängiti siis veel peast. 29 Siin leiab kinnitust ka W. Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab piisavalt aega. Eelmainitud teostest suur osa nägi ilmavalgust aastaid pärast nimetatud sündmust. 30 Saksamaal tunti nimetuse tingel-tangel all, Soomes melujazz. 31
annaabi.ee 
