Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike. Seepärast tehakse nad õhukesest elastsest lehtterasest, millele liimitakse või needitakse hõõrdkatted. Katete materjal on asbestivaba, valmistatakse need savi ja liimi segust millele on lisatud veel sideainet. Hõõrdmaterjalid peavad säilitama suure hõõrdeteguri kuumenemise, suure erisurve ja kiire libisemise korral. Õhukese terasketta vetruvus suurendab siduri lülitumise ja lahutumise sujuvust. Sidurit võib vaadelda koosnevana mehhanismist ja ajamist, mis on vajalik siduri lahutamiseks ja ühendamiseks. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline ja elektromagnetiline.
6. Laagrikorpuse otsakaan. 7. Laagrikorpus. 8. Magnetkorki õlivanni tühjendamiseks. 9. Vaateklaas õlitaseme kontrollimiseks. Töörattad: Tsentrifugaalpumpadel on kolmesuguseid töörattaid - kinnised, poollahtised ja lahtised. 28 1. Kinnised töörattad. Rattal on nii esimene kui tagumine ketas. Tööratta ketaste vahel on labad. Töörattad valatakse või needitakse kettad labade külge. 2. Poollahtised ehk avatud tüüpi töörattad (esiketas puudub). 3. Lahtised töörattad (tööratta labad ilma esimese ja tagumise kettata). Tööratta labad vedelike pumpamiseks on tavaliselt painutatud tööratta pöörlemisele vastassuunas, esineb ka sirgete labadega pumpasid. Seda tuleb silmas pidada ka tsentrifugaalpumba monteerimisel. Õhupumpades (ventilaatorid) on labad sirged või painutatud veidi ettepoole. Tööratta ehitus
). Keevisühendused: Keevisühendused( -liited) on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus:
heade määrivate omadustega. 70 5.3. PFM tehnoloogia Pulberfriktsioonmaterjalid on väikese tugevus, kuna sisaldavad suures koguses mittemetalseid komponente, mis on phimetalliga himetalliga nrgalt seotud. Näiteks, raua baasil PFM tmbetugevus on 8-10 MPa ja vase baasil PFM tmbetugevus on 2-4 MPa. Arvestades raskeid töötingimusi, milles PFM peavad töötama, siis ei piisa tugevusest. Seepärast PFM kinnitatakse (needitakse, joodetakse, keevitatakse) terasplaa- di külge vi paagutatakse terasplaadiga kokku. PFM valmistatakse ketaste, sektorite ja klotside kujul, mis kinnitatakse terasaluse külge. Siduri- ja piduriketaste läbimt on tavaliselt 100-400 mm, siseläbimt 70-300 mm ja paksus 2-6 mm. Üldises mistes seisneb friktsioondetailide valmistamine: terasplaadi ettevalmistami- ses, pulberfriktsioonmaterjali valmitamises, PFM kokkupaagutamises terasplaadiga, mehaanilises töötlemises.
Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või keevitamise korral tehakse õmblus kumerana. Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse veeliini vööd paksematest plaatidest. Kimmivöö külge keevitatakse (needitakse) väljapoolt kimmikiil, mille pikkus on umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete
Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või keevitamise korral tehakse õmblus kumerana. Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse veeliini vööd paksematest plaatidest. Kimmivöö külge keevitatakse (needitakse) väljapoolt kimmikiil, mille pikkus on umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete tagajärjel
Nendes piirkondades võivad tekkida isegi praod. Seetõttu tehakse kimmivöö, sandeki pardaplaat (siirivöö) ja teki pardaäärne vöö (tekistringer) veidi paksemad ja vahel ühendatakse keevitatud kerega laevadel sandeki parda- ja tekivööd neetõmblusega või keevitamise korral tehakse õmblus kumerana. Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse veeliini vööd paksematest plaatidest. Kimmivöö külge keevitatakse (needitakse) väljapoolt kimmikiil, mille pikkus on umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete
71 tugi neet 1 – tugi, 2 – algpea, 3, 4 – kinnitatavad lehed, 5 – lõpp-pea, 6 - pressimine Neete valmistatakse automaatpinkides, neediavad stantsitakse (lehed kuni 25 mm) või puuritakse. Vastutusrikastes liidetes ainult puuritakse. Terasneete läbimõõduga kuni 12 mm needitakse külmalt, suurema läbimõõdu puhul – kuumalt (1000 – 1100 C). Pikka neeti kuumutatakse ainult selles otsas, mis lõpp-peaks maha taotakse. Eelised: - liite stabiilsus, - kvaliteedi kontrollitavus, - kinnitavate detailide mitterikkumine lahtivõtmisel. Puudused - metalli liigne kulutamine, - lisadetailide vajadus (suurendatud maksumus), - vähemugavad konstruktiivsed lahendused. Kasutusala
Lahtivõe- vahevõlli plokkhammasrattaga (joon. 82). Võlli (vt. ka tava plaadi U - k u jj u l i s e v e dr u r i i vi k i n n i n e ots 142 143 tuleb tingimata asetada keti liikumise s u u n a s ettepoole, et vältida riivi lahtiminekut töö- tamisel. Kiiretel spordimootorratastel ühenduslüli kindluse mõttes ei kasutata, vaid keti otsad needitakse. Ketti iseloomustatakse sammu ja l a i u s e g a ning puksi läbimõõduga. Kaherealise keti korral lisandub veel ridade vahekaugus. Keti samm on naaberlii- gendite telgede vaheline kaugus; laius on sisemise lüli plaatide vahekaugus. Sammr laius ja rulli või puksi mõõt- med antakse millimeetrites (varem tollides). Mootoriülekandes on vedav ketiratas mutri või poldiga kmnitatud väntvõlli koonusotsale, veetav aga on kas nee- ditud siduri vedava trumli külge või valatud koos sellega