sarnase välisehitusega. 16. Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud. 17. Nimeta inimahve. Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. 18. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? o Neandertaallased elasid 230 000-30 000 a. tagasi. Ajumaht 1400-1600 ml. Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine. o Homo Sapiens on tekkinud Saharast lõunapool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 60 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine
kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid- negriidid, europiidid ja mongoliidid.
toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine,
pealkirjade all? 22. Millised taimed valitsesid maismaal 280 360 miljonit aastat tagasi, kirjelda neid taimi? Millised tähtsad protsessid said toimuda tänu nende taimede ilmumisele? 23. Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? 24. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? 25. Mis on "elav fossiil", too näiteid. 26. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? 31
kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel laubasagarate osa on vähene. Neandertaallasi kujutatakse väga erinevalt, üks näeb välja nagu metsik ahv, teine nagu turske talumees. Leitud luustikud, Euroopas u 100, räägivad erinevat keelt. Kuna neandertaallased sõid enda kaaslasi, ka nende luuüdi, purustati nende luud? Luud purustatud kindlatest kohtadest, arvatakse, et need purustatud rituaalide käigus, mitte nälja pärast, ja kas liha üleüldse söödigi? Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa
Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised
korrapäraselt, mis näitab, et tegu oli matusega. Matuseid on leitud hiljemgi, sest nende levikuala on suur. Enim on leitud neid Euroopas, ka Aasias. Haruldaseim neandertaallaste matusepaik on Shanidani koobas Iraagis. Sinna oli matud kaks naist, üks mees. Avastati, et selses mullas oli palju lilleseemneid, varakevadesi õistaimi, järeldati, kui need neandertaallaste hauda pandi, siis enne mulla pealepanekut puistati nad lilledega üle. See näitab neandertaallasi hoopis teises valguses. On avastatud ka neandertaallaste luustikke, mis näiatavad, et nad on tõsiseid vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal
annaabi.ee 
