Stuudios on sünnipäevalaps Maarja-Liis Ilus ja Eesti Panga varahoidlas uuritakse, kuidas valvatakse juba nädala pärast käibele tulevaid eurosid. Lisaks tutvustatakse lähemalt ka Vilja Savisaare uut abikaasat Taimo Toomastit. · Türil on lahvatanud mitu väikest poliitskandaali. Nimelt süüdistab ärimees Vello Vetevool sotside linnapeakandidaati Indrek Nauri, et see on pankrotihaldurina töötades ebaausalt käitunud ega ole seisnud võlausaldajate huvide eest. Naur vastas Järva Teatajale, et süüdistus sisaldab väljamõeldud fakte. Türi Grossi poest kanget õlut ja viina ostnud mees rääkis aga samale ajalehele, et on oma hääle korduvalt käraka eest müünud ning on valmis seda kordama. Mees seletas, et valimised teda ei huvita, ent kui keegi on valmis talle alkoholi pakkuma ja autoga jaoskonda sõidutama, hääletab ta hea meelega. · Savisaar lindistas end ametist
35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint Vallavanem Tauno Võhmar Abivallavanemad Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler Sotsiaalteenused · Lapsehoiuteenus · Hooldajatoetus · Toimetulekutoetus · Puudega lapse hooldajatoetus Õigusaktid (sotsiaal)
· programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ. · OOP alused Simula, 1967
· Palatalisatsioon puudub: palk:palki · G kadu: särg : säred ; telg : teled ; järestikku · Lööma, sööma lihtminevik: löin, söin · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane 'kollane', laskesin · Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega Nimetatakse siirdemurdeks: ühisjooned rannamurdega, ühisjooni idamurdega (Kod),
sk astmevahelduseta: leskel, käskin; palatalisatsioon puudub: palk : palki; g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku; lööma, sööma lihtm.: löin, söin; vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin; nimetavas e: järve, lapse; e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha; äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv; aa, ää säilinud: pää; k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü (3) Idarühm e Vaivara: - süömmö, tuletto - tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’ - opeDan ‘õpetan’ (2) kirde- e Alutaguse murre: - rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’ - tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd
BLOB Binary Large Object BLOG Web Log BLOS Branch if Lower Or Same BMI Branch if Minus BMIC BusMaster Interface Controller [Intel] BMP Basic Mapping Support + Basic Multilingual Plane + Batch Message Processing Program .BMP Bitmap (file name extension) [Paintbrush Format] BNC Bayonet Neill-Concelman (connector used with coaxial cable invented by Mr. Neill-Concelman) + British Naval Connector BNE Branch if Not Equal BNF Backus-Naur Form (also Backus-Normal Form) [developed by John Backus and Peter Naur] BNS Backbone Network Service BO Binary Output BOA Basic Object Adapter BOB Break-out Box BOC Basic Operator Console BOF Beginning Of File BOM Basic Online Memory [IBM] + Beginning Of Message BOND Bandwidth On Demand BOOTP Bootstrap Protocol [Internet] BOPS Billion Operations Per Second BORPQU Borland Pro Quattro BORQU Borland Quattro BOS Basic Operating System
novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) SQL standardi esimene versioon 1992 - ISO SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse ka SQL2 ja SQL-92 1999 - ISO SQL standardi uus versioon. Seda nimetatakse SQL99 või SQL3. Järgmine versioon SQL:2003 BNF (Bacus Naur Format) - kasutatakse SQL lausete süntaksi üleskirjutamiseks Suured tähed: reserveeritud sõnad Väikesed tähed: kasutaja defineeritud sõnad | - valik alternatiivide vahel. Vaikimisi valik on alla joonitud. {} - nõutud element { BEFORE | AFTER } [ ] - element, mille võib, kuid ei pruugi valida [DISTINCT | ALL] (....) - võimalik kordus DDL (SQL alamkeel) (Data(base) Definition Language) - Keel, mis võimaldab
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 Omadused •Funktsionaalsus •Sihtmärk •Konstruktsioon •Väljendusrohkus •Universaalsus. Seni on kõik katsed luua universaalset keelt ebaõnnestunud. Seda eelkõige kasutajatest lähtuvalt. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Süntaks ja semantika •Süntaks: .Keele reeglite kogum märkimaks, mida on lubatud kirjutada .Koosneb üldiselt “regular expressionitest” (leksika) ja “Backus –Naur Form” (grammatika) •Semantika: .Keele tähenduslik osa ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Programmeerimiskeelte ajalugu •1940´ndad –masinkeelte teke (UNIVAC I ja IBM 701) •1950´ndad –assemblerkeelte teke •1957 –kompilaatorkeel (FORTRAN) •1960 –COBOL, LISP ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Klassifikatsioonid I •Programmeerimise paradigmad .Imperatiivsed keeled .Protseduursed (FORTRAN, Pascal, Ada, C)
annaabi.ee 
