pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust -välismaal käimine äärmiselt piiratud, eriti kapitalistlikes riikides -liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega. Levis komme talumaja ette püstitada lipuvarras ja järjest rohkem lapsi osales skautide või noorkotkaste tegevuses. Mõju kultuurile Natsirežiim ootas, et järgitakse mõningaid asju:
Balti keti ulatus näitas, et rahvaste vabaduspüüdeid ei saada keegi murda. 25. augustil avaldas ERR eestseisus oma lühiläkituses sügava kummarduse "Eestimaa poegade ja tütarde ees, kes andsid endast parima usu ja lootuse leegi uueks puhanguks oma rahva südameis. Seistes ühisel joonel Eestimaal tundsime taas ühist vereringet, mis ei lase meie taotlustel hääbuda". 26. augustil võttis Moskvas NLKP KK vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Balti riikides, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. Ekstremistlikud rahvajuhid aga võivat seda ohtu kogu rahvuse eksistentsi. Ähvardati, et vabaduspüüdeid ollakse valmis ka jõuga maha suruma. NLKP KK avaldusele olukorra kohta Baltikumis reageeriti erinevalt: kes hämmeldunult, kes murelikult, kes rahulikult. 28. augusti "Die Presse" kirjutas: "Pisut enam mõõdukust rahvarinnete vastutavate tegelaste poolt aitaks konflikti pehmenemisele kaasas. Ent samuti
aastal kompositsiooni eriaalal. Aastatel 1920- 1940 töötas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Sellel perioodil hakkas Eller oma teostes kasutama osasid eesti rahvusmuusikale omaseid tunnuseid ning rahvaviise. Eesti Vabariigi ajal reisis Eller Pariisi, Zürichisse, Riiga ning Varssavisse. Aastatel 1940-1970 töötas ta kompositsiooniprofessorina Tallinna konservatooriumis. 1949. aastal lasti ta oma töökohalt lahti, ning kogu tema eelnev looming tembeldati kodanlik-natsionalistlikuks, kyuid järgmine aasta sai ta oma endise koha tagasi. Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe
Rein Taagepera on öelnud: ,,Kahtlemata oli see selline asi, mis maailma tähelepanu tõmbas ja pidigi tõmbama väga heal ajal, sest üldiselt on augustis uudiseid vähe." 25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas kaasa keti sündimisele. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise otsuse ,,Olukorrast Balti vabariikides". Balti rahvarindeid süüdistati NL lagundamises, kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. ,,Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla". 10 4. Tulemused Nõukogude ähvardused ei mõjunud, vaid süvendasid rahulolematust ühiskonnas.
tähelepanu tõmbas ja pidigi tõmbama väga heal ajal, sest üldiselt on augustis uudiseid vähe." [3] 25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas kaasa keti sündimisele. [2, lk 67] Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise otsuse ,,Olukorrast Balti vabariikides". Balti rahvarindeid süüdistati NL lagundamises, kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. ,,Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla". [5] 4. Tulemused Nõukogude ähvardused ei mõjunud, vaid süvendasid rahulolematust ühiskonnas. Rahvusvahelise surve mõjul hakkas 1989
Austrias lõppes okupatsioon ametlikult juulis 1955. Austria pidi jääma neutraalseks, see tähendas eemalejäämist NATOst ja teistest läääneriikide sõjalistest ning poliitilistest organi- satsioonidest.9 Samas sai Austria osa Marshalli plaanist ja NSV Liidu mõjusfääri see maa ei kuulunud. Suuremad poliitilised parteid on Austria Rahvapartei (konservatiivid) ja Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei (vasakpoolsed), nende kõrval on olulisim mõni aasta tagasi natsionalistlikuks tembeldatud Austria Vabaduspartei, kuhu kuulus Jörg Haider. Bundesrepublik Deutschland 1949-1990 23. mail 1949 jõustus läänetsoonide Saksamaal uus põhiseadus, mille alusel loodi Saksamaa Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus). Põhiseaduse järgi valitakse Saksamaa parlament (Bundestag, 614-kohaline) neljaks aastaks (välja arvatud siis, kui kantsleri soovil
(Nt: 1940ndatel aastatel ilmunud Johannes Käisi aabitsas ,,Esimesed vaod" kasutati kuni aastani 1944 mõisteid ,,isamaa" ja ,,kodumaa" paralleelselt, sünonüümidena: ,,Ilusa elu eest tahan ma / tänada sind, mu kodumaa. /---/ Tõnu kaitseb oma isamaad" (Käis, 1944: 38). Seevastu 1945. ja 1946. aasta väljaannetes samades tekstides sõna ,,isamaa" enam ei esine ilmselt peeti seda liiga patriootiliseks, võib-olla isegi natsionalistlikuks ajal, mil Eestist oli saanud Nõukogude Liidu ,,lahutamatu osa" (vt ka Kalmus, 2000).) Kas esineb uusi sõnu, uudissõnu? Ning kui, siis missugune kultuuriline või ideoloogiline tähtsus neil on? Uudissõnad annavad tunnistust ühiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks võtta, nende tähendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. (Nt: Näiteks kannab Eesti muutuva
annaabi.ee 
