1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Nahast üle Kytosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100aasta juubelit Heian Jingu (Shint tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos. 1100.a. tagasi. Sellega seoses asutati Butokukai, et jälle taaselustada
pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond 26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all? 26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset päritolu, seotust Eesti Vabariigi perioodi ,,kodanliku korraga" jms 27. Mil moel osutasid Eestis inimesed vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Iseloomusta metsavendlust lähemalt
Idee saksakeelsest rahvuslusest. Mõnes mõttes ka alavääristada ka neid poliitilise suundi, mis Prantsusmaalt tulevad. Emotsionaalne külg, mis omandab moekultusliku olemuse. 19. sajandi keskel tundus liberalism vanamoelisena ja etnokeskne liberalism oli uudne. - samal ajal, 19. saj. keskpaigas, algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. Mõlemal juhul radikaliseerimine. - 19.saj. lõpus muutub rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks – natsionalismiks: Euroopa riikide riiklikud ideoloogiad tuginevad rahvuslusele; sotsioloogide ja demograafide vaatevinklist on põhjuseks massiühiskonna nähtuste väljakujunemine ja selle aktiviseeruva ühiskonnaga järjest rohkem toime tulema. * ühiskonna ‘stabiliseerija’ - sõnum, mille puhul kokkupõrge marksismi (ühtsuse rõhutaja) ja äärmusvasakpoolsega. Natsionalism vajas seletust, miks ta peab olema rahulik ja stabiilne. 19. sajandi lõpu idee- väline oht
igaühega. See pole rahvusliku vabaduse, vaid sügava lõhenemise ja vastasseisu tee. Parteilis-riiklikule eliidile olid rahvuslikud liikumised esialgu sotsiaalse destabiliseerimise ja Moskvale surve avaldamise vahendid. Kuid järk-järgult väl- jusid need kontrolli alt, nende eesmärgid muutusid rahvuslikest separatistlikeks. Lokaalne kommunism eliidi tasandil hakkas kiiresti evolutsioneeruma agres- siivse suunaga lokaalseks natsionalismiks.”27 Jakovlev märgib, et tuntud vene kir- janiku Valentin Rasputini retooriline küsimus Venemaa Liidust väljaastumise kohta oli esimene signaal tegelikust lagunemisest. Impeeriumi lõhestas ja hukutas vene natsionalism, mille eest oli autor hoiatanud juba varem. Natsionalismi karmis krii- tikas jõuab Jakovlev tänasele Venemaale. Nüüd on natsionalism alasti, kirjutab ta. “Nüüd nimetab natsionalism end patriotismiks, segatud natsionaalbolševismiga, s.o natsismiga
Hakatakse rääkima sakslastest, kui saksa keele, kultuuri , ajaloo, vaimu kandijatest , kes on Kesk-Euroopa põlised asukad ja valitsejad , kes selgelt vastanduvad prantslastele. Saksa rahvusluse läbimurdeks saab 1848 revolutsioon. Rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. - Samal ajal 19.saj keskpaigas algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. 19.saj lõpus muutb rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks- natsionalismiks: - Ühiskonna ,,stabiliseerija" - Tihti antiliberaalne - Vasakpoolsise vastu - Kolonialismi toetaja - Autarkia nõudja. Arusaam sellest , et rahvus peab ise hakkama saama oma kõikide probleemidega ning ei tohi teistelt abi paluda ning sellest teistest sõltuvaks muutuda. Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine nimetaja ( rahvus , keel ,vm kultuuriline/religioossne joon) . I Ms lõpp ja rahvuslus
kulla ning väärtus langes 35% võrra, et ta vastaks Rootsi krooni väärtusele. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934-1939- Autoritaarne ajajärk, loobutud oli demokraatiast. Ulatuslikud muudatused leidsid ka majanduspoliitikas. Seda perioodi on nimetatud majanduslikuks natsionalismiks (rahvusluseks). 5 olulist tunnusjoont: 1) Valitsuse jõuline sekkumine majandusse 2) Võimalikult vähene sõltuvus välismaalt (Toime tullakse enda resurssidega) 3) Protektsionism- Oma riigi ettevõtete kaitsmine väliskonkurentsi eest 4) Kapitali natsionaliseerimine- Väliskapitali kõrvaletõrjumine ja omamaise kapitali eelistamine 5) Industrialiseerimine. Turumajanduse regulatsioon on ebapiisav. Valitsus peab ise suunama, kujundama majandust
Ideelisus tähendas mitte üksi nn õigete ideede propageerimist, vaid kodanlike ideede ründamist ja nende ebaõigsuse tõestamist. Rahvalikkuse printsiip deklareeriti, et ajakirjandus seisab kogu rahva teenistuses, ta on kättesaadav igaühele (odav) ning teda toetab töötajate aktiivne osavõtt ajakirjandustööst, st kirjasaatjate ja mittekoosseisuliste korrespondentide võrk. Tegelemine rahvale oluliste rahvuslike probleemidega tembeldati natsionalismiks. Kõigele lisaks limiteeriti paberipuuduse ettekäändel lugejalähedasemate väljaannete levikut (Eestis olid loetavamad Sirp ja Vasar, Nõukogude Naine, Noorus ja Edasi). Tõepärasuse printsiip kui alguses seisis tõde ainult partei poolel, siis hiljem nõuti elu tõepärast, realistlikku kajastamist kogu tema vastuolulisuses. Stalini isikukultuse ajal muutus ajakirjandus eriti eluvõõraks, luues pettepilti üldisest heaolust meil ja pidevast allakäigust mujal
annaabi.ee 
