kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 4. Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte,
kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932
valitsusjuhtide konverents, mis toimub aastas korra järgemööda liikmesriikide pealinnades. POLIITILINE ELU ja MAJANDUS Suurbritanniat iseloomustab endiselt kaheparteisüsteem, kus poliitilist elu juhivad Konservatiivne ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Need kaks parteid on Londonis võimul vaheldunud pidevalt. Tööerakondlikud valitsused püüdsid suurendada riigi ja valitsuse osa majanduse juhtimisel. 1940. aastatel viisid nad läbi ulatuslikke natsionaliseerimisi. Samuti laiendati tunduvalt sotsiaalhooldesüsteemi, mille eesmärk oli heaoluriigi loomine kõigile. Konservatiivid pooldavad aga eraalgatuse ergutamist. 1950. aastail reprivatiseerisid ehk taaserastasid nad tööerakondlaste poolt riigistatud ettevõtteid. Välispoliitikas on nad üritanud säilitada riigi kunagisi rahvusvahelisi positsioone. 1960. aastail ÜK majanduse edukas areng pidurdus, tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma
Eraettevõtlus jäi tööstuses domineerima. Võimutsesid suurkompaniid (Tata, Birla jt.). Mõnes majandussektoris püüdis valitsus (peamiselt aastail 1953-1956) suurendada riigi osa natsionaliseerimisega. 1953. aastal võeti riigi kätte üheksa era-lennukompaniid, nende baasil loodi kaks riiklikku lennukompaniid. 1955. aastal natsionaliseeriti Impeeriumi Pank, millest sai India riigipank. 1956. aastal riigistati 240 elukindlustuskompaniid. Teistel aastatel oli vaid üksikuid natsionaliseerimisi. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak (1955- 1965) kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline (1965-1980) industriaalne stagnatsioon. Keerukaks probleemiks oli Briti ülemvõimu aegsete paljurahvuseliste provintside, mis iseseisvuse aastail reorganiseeriti osariikideks, ümberkujundamine rahvuslikul alusel osariikideks. See tähendas põhjalikku haldusreformi. Algatajateks olid telugu keelt kõnelevad
ÜK roll RÜ raames väheneb pidevalt ja ülejäänud liikmesmaade oma suureneb. POLIITILINE ELU. Suurbritanniat iseloomustab endiselt kaheparteisüsteem, kus poliitilist elu juhivad Konservatiivne ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Need kaks parteid on Londonis võimul vaheldunud pidevalt. Tööerakondlikud valitsused püüdsid suurendada riigi ja valitsuse osa majanduse juhtimisel. 1940. aastatel viisid nad läbi ulatuslikke natsionaliseerimisi. Samuti laiendati tunduvalt sotsiaalhooldesüsteemi, mille eesmärk oli heaoluriigi loomine kõigile. Konservatiivid pooldavad aga eraalgatuse ergutamist. 1950. aastail reprivatiseerisid ehk taaserastasid nad tööerakondlaste poolt riigistatud ettevõtteid. Välispoliitikas on nad üritanud säilitada riigi kunagisi rahvus-vahelisi positsioone. 1960. aastail ÜK majanduse edukas areng pidurdus, tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma
Kõikidel Saksamaa vallutatud Euroopa aladel kavatsesid natsid oma sõjategevuse ja okupatsiooni kulude katteks ära kasutada kohalikke ressursse, tööjõudu ja majandust tervikuna. Peamine vahend oli sundmüük väga madalate hindadega. Niisiis pidi põllumajanduslik Eesti toitma Saksa armeed idarindel, okupatsioonijõude kohapeal ja eksportima toodangut ka Saksamaale. Tööstuses ega teeninduses ei kavatsenud Saksa okupatsioonivõimud olemasolevaid omandisuhteid muuta. Enamik nõukogude aja natsionaliseerimisi jäi jõusse. Sakslaste kontrollitavad riigi- või eraettevõtted riisusid suurema osa kasumist. Kolmanda Reich'i ostetavate kaupade hinnad ja inimeste palgad hoiti väga väikesed, need moodustasid umbes 60% Saksamaa kõige vaesema provintsi Ida-Preisimaa hindadest ja palkadest. Süveneva kütusekriisi pärast pöördusid Saksa võimud Eesti põlevkivitööstuse poole. Tehti mõningaid investeeringuid ning kallima, vabade inimeste tööjõu kõrval rakendati ka koonduslaagrite
annaabi.ee 
