· ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism · Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem · Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll
sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda aega teebus Hitler kasvatusohvitserina Müncheni rügemendis
Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid. 1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga (natsilik Saksamaa).
Sellepärast puhkes kodusõda, mis kestis 2 aastat, mille võitsid rahvahulkade toetusel enamlased. Tänu enamlaste võidule kehtestatigi NSV-s kommunistlik partei ja kaotati demokraatia. Kommunistliku partei esimene esimees ja juht oli Lenin, kes rajas ka sotsialistliku riigi. Ka Saksamaal kehtestati diktatuur. Selleni viisid majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus, mis kaotasid usu demokraatiasse. Kuid Hitleris ja natsides nähti jõudu ning neisse hakati uskuma, kuigi natsid oli keelatud. Sellest hoolimata koondusid natside ümber aina rohkem valijaid ning nad võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu
See Itaaliat ei huvitanud, vaid lahkus RL-ist. 11. Millal tuli Saksamaal võimule Hitler? 1933.aastal sai ta riigikantsleriks. Mis partei liider ta oli? Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liider 12. Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal? 1. I MS järgne majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus kaotas usu demokraatiasse, kõiges süüdistati nõrka parlamentaarset korda 2. Hirm kommunismi ees. Hitleris ja natsides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommunistid, seepärast toetasid neid töösturid, keskklass, sõjaväelased. 13. Milline oli Hitleri esimene välispoliitiline ülesanne? Versailles' leppe tühistamine. Mida selleks tehti? Saksa väed sisenesid 1936.aastal demilitariseeritud Reini piirkonda. Prantsusmaa ja Inglismaa ei teinud midagi, vaid lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 14
Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid relvastatud rünnakurühmad. Rünnakrühmlased kandsid pruuni särki. Nii hakati natisonaalsotsialismi seostama pruuni värviga ning seda hakati nimetama pruuniks katkuks. Pruunsärklased hakkasid hirmutama neid, kes paistsid nende vaenlastena ehk siis juute ja kommuniste. Nad ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid ja korraldasid punasärklastega tänavakaklusi. Natsides nähti ja tajuti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. See oligi pühjuseks, miks Hitleri toetasid nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Algselt suhtuti neisse küll, kui lärmakatesse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, mille tagajärjel oli nende partei mõnda aega keelatud ja Hitler ise pidi veetma aasta vangistuses. Kuid kui natside partei taas
Esimestel viisaastakutel kerkis kümneid uusi seninägematu suurusega sõjatehaseid. Hakati tootma massiliselt tanke, sõjalennukeid, suurtükke jms. Juba 1934 1.mai sõjaväeparaadil Moskvas üllatati välismaised sõjaväeatašeesid ja vaatlejaid- mingit sellist uut sõjaväetehnikat ei olnud nähtud. 30Ndate keskpaigas uus suund sõjaväes- oli seotud natside võimule tulekuga Sm-l. Nüüd hakati nägema natsides NL peamist vastast, vaenlast, hakati rääkima fašismiohu kasvust kogu maailmas, fašistlikust liikumisest, mis tõukab maailma uude suurde sõtta, hakati rääkima, et sellega on tarvis võidelda. Hakati propageerima nn idapakti ideed, mis sisuliselt oli mõeldud Sm ümber piiramise teostamiseks, otsiti võimalusi viia Punaarmee sisse piiririikidesse. 1934-35 püüti peale suruda baaside lepingut, aga tagajärjetult. 30Ndate lõpus materiaaltehniline baas Punaarmee
annaabi.ee 
