Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest
) mida jut-kse--lugu, jutt--sündmused ajalises järjestuses 2.) kuidas jutustamine--millises järjestuses jutustatakse ( süzhee) NT. Suri kuninganna ja siis suri ka kuningas Suri kuninganna ja siis suri suurest leinast ka kuningas. Ajas järgnevad sündmused: 1. lauses pole käsitletud järgneva sündmuse põhjust. 2. lauses on 2 sündmust ühendatud narratiiviks. 13.Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist s.o. paigast või teadvusest, kust teose sündmustikku nähakse. -----S.t. kuidas üks lugu on kirja pandud, kelle silmade läbi : 1) mina-jutustaja tegeleb intensiivselt kõikide tegelastega mina-tegelase vaatepunktist e. piiratud vaatepunktist, analüüsitakse mina-jutustaja olemust, sest jutustus lähtub tema isikust, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Lugeja ei saa neisse pilku heita
Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades. Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli
tegelt ei olnud nii „kuldne“, nagu mäletatakse. Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii ’demokraatlik’ ja etölu nii tsensuurivaba nagu inimestele mäletada meeldib. Eestlaste töökus jm on kõik liialdatud absurdini. Teose põhjaks on fiktsiooni ja fakti omavaheline suhe ja segunemine. Samamoodi käsitleb ta kõiki poliitilisi sündmuseid, sõjaaega ja järgnevat nõukaaega. Tahab seda tõsist suhet dekonstrueerida, mängulisemat läbi käia vms. Raamatu läbivaks narratiiviks on meie ja nende e diblade vastandus. Rahvusäärmuslaste tõsise eluäsitluse vms tugev kriitika/pilkamine. -1999 „Liblikas“ jämedakoelisuse ja iroonilisuse asemel on pigem nostalgiline suhe. Žanrilt teatriromaan. Mina-jutustaja on statistika lisades esinev fiktiivne kuju August Michelson, paneb ta oma lugu teispoolsusest, pärast surma. Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms.
Inimõigused on osa üldisest inimkonna progressist, seepärast ka inimõiguste arv ja ulatus kasvab. Samas kriitilise narratiivi järgi on inimõigused see, mis pärast religiooni 18 tagasitõrjumisest Läänes kristlusest järele jäi. Jumal ise ei ole enam nii tähtis, kuid tema sõnum, mis on progressi jaoks vajalik, on pandud ilmalikku vormi. Inimõigused on tänapäeva maailmas ainsaks narratiiviks, millega kritiseerida võimu. Kunagi oli selles positsioonis ka marksism. Nõukogude võim arvas end olevat jumalaülene. Oluliseks peeti materiaalseid ja sotsiaalseid huvisid. Marksism põlastab Läänes kultiveeritavat indiviidi saamahimu, ja rõhutas, et kollektiiv peab tagama õiglasemad lahendused. Sellest tulenevalt oli lõhe ka sotsialistlike maade ja kapitalistlike maade vahel külma sõja ajal indiviid v kollektiiv. Inimõigused selle seisukoha järgi on paratamatult poliitilised
toimub seega teadlik allasurumise ja unustamise protsess freudi unenägudeteooria 05.10.2012 natuke freudi unenägude käsitlusest : tõsiteadlased seda tõsiselt ei võta vähemalt saab nende kaudu aimu tema meetodist unenäod hoolitsevad une kestmise eest f oletas, et und segab kolm asja välised stiimulid, hiljutised sündmused ja allasurutud impulsid nood viimased katsuvad leida inimese psüühikas endale väljundit unenägu koondab kõik need impulsid terviklikuks narratiiviks, terviklikuks järgnevuseks unenägu kasutab ära välised stiimulid ja unenägu kasutab päeva jäätmeid, ülejääki sellest, mida päev on pakkunud unenäos toimub sama võitlus, mis ärkvelolekus id väljastab emotsioone ja neid surutakse ka unenäos alla freudi psühhoanalüüs püüab detailselt seletada, mis inimese unenägude taga on piinlikkustunde pärast ilmuvad impulsid ka unenägudes moonutatult
annaabi.ee 
