keskkonda kui tähtsaimat faktorit inimelus, mis sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja hingelisi põhimõtteid, mille vahel peab säilima tasakaal. Kaks erineva sotsiaalse ning kultuurilise taustaga inimest tõlgendavad narratiive erinevalt ning rõhutavad erinevaid aspekte, sest nende väärtused, uskumused ja elukogemus on erinevad. Narratiivides võib jääda miski rääkimata või olla valesti tõlgendatud. Inimesed saavad narratiividest erinevat moodi aru. Seega ka tõlgendused narratiividel on erinevad. Mõni nõustaja üritab teemasid, mis tekitavad patsiendis ebamugavust, vältida, teine jällegi oskab küsimustega keerutades jõuda loo tuumani. Narratiivides puudub üks kindel suund, miski pole piiritletud. Vestlused võivad võtta erinevaid suundi ning sellega tuleb minna kaasa. „Kommunikatsioon on lõputa protsess, lausungite ahel, milles iga lüli inspireerib suhtlemist jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida
kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga. · Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel? · Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber muudab kõneainet (Leddy 1993). 2) Näoga kunstiajaloo poole olles muundub
kalduvus seletada seda usuliselt Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte. 2. Alternatiiv, mis on teised lahendused? (nt sõnadetöö, aga ei oska, kas lükkame edasi, teeme õpigrupi, õpin, lasen üle?) 3. Lahenduse valimine Oluline koht on usulistel lugudel või narratiividel, nt tehakse seda, mida usulise teksti tegelane on teinud või kogenud Dogma, õpetus e seisukohad, mis ütlevad teisele, et tee seda või käitu nii 4. Lahenduse elluviimine Usuline probleemide lahendamise stiil (K.Pargament: jagunevad kahe dimensiooni vahel: aktiivne ja vastutus e kes on aktiivne ning kes vastutab, inimene või jumal?) 1) ennastsuunav stiil inimene tunneb, et probleemi lahendamine on
ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt- sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühhodraamast kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii filosoofias (Kant, Piaget jt) kui psühholoogias „suurtel“ kui individ), mille abil kooruvad välja (kognitiivne ja arengupsü, keskkonnapsü, individ mustrid ja teemad. Kuna keel on küll pereteraapia, isiksuse- ja sotsiaalpsü jne) ning selle universaalne väljendusvahend, kuid selle nüansse peateemad on seotud teadmiste, kultuuri, on võimalik mitmeti mõista, on kirjelduste ko-
Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma (Levinson 1993). 3. Filosoofiline teooria? *Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma
Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2
kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks. IV. Esteetiline hoiak I 1
2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4. ESTEETILINE HOIAK I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas – teatud viis objektide kogemiseks
... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 ... 2. Probleeme narratiividega: Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu,mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas (Levinson 1993) 201. Kunsti tuvastamise strateegiad Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukkukuuluvate teoste: 1) Kordamine (traditsiooniline aspekt): Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud
annaabi.ee 
