isikuga. Samuti näiteks psüühikahäirega isik pole suuteline iseseisvalt tehinguid sõlmima, mis muudab sõlmitud tehingud kehtetuks. 8) Missugune isik on otsustusvõimetu? Otsustusvõimetuks loetakse isik, kes vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehingu teostamine mõjutab tema huve. . Otsustusvõimetut seisundit võib põhjustada alkoholijoove, narkojoove, õnnetusjärgne šokk, tugevatoimeliste ravimite tarbimine, magamatus, stress vms. Siinkohal pole määravaks see, millises koguses isik allkoholi on tarbinud, milliseid tablette söönud või kaua maganud, vaid hoopis isiku võime sealjuures mõista ja tajuda ümbritsevat reaalsust. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine. 9) Miks on teovõime küsimus lepingute ja tehingute puhul oluline? See on oluline, et tagada isikule tema õigused ning õiglased tehingud
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja
Kahjustada 11 saavad naabri aias olevad puud ja põõsad. Selline majaomaniku tegevus ei ole õigusvastane, sest kaitstav õigushüve (elu) on igal juhul olulisem kui kahjustatud puud ja põõsad. Kokkuvõtvalt on üksnes selline süütegu karistatav, milles esinevad süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku süü ning milles puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Alkoholi- või narkojoove ei välista süüd. Karistus Nagu juba eelpool mainitud sai, on karistusõiguse keskseks kaks mõistet, süütegu ja karistus. Karistusõiguse üks olulisemaid põhimõtteid on, et iga süütegu toob kaasa karistuse. Lisaks sellele, et karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on süüteod, kehtestab karistusõigus: · karistused; · muud mõjutusvahendid; · karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamise korra.
granaat. Enne kui see jõuab plahvatada, viskab majaomanik selle naabri aeda. Kahjustada saavad naabri aias olevad puud ja põõsad. Selline majaomaniku tegevus ei ole õigusvastane, sest kaitstav õigushüve (elu) on igal juhul olulisem kui kahjustatud puud ja põõsad. Kokkuvõtvalt on üksnes selline süütegu karistatav, milles esinevad süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku süü ning milles puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Alkoholi- või narkojoove ei välista süüd. Hädaseisund- hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. sisuliselt on tegu ühe õigushüve päästmisega teise õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Õigustatuks saab sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli
43. Mida kontrollitakse indikaatorvahendiga? Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus. (,,Politsei ja piirivalve seadus" § 724 lg 1) Politsei võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldumist isiku organismis indikaatorvahendi abil. (,,Politsei ja piirivalve seadus" § 727 lg 3) 44. Loetle isikul esineda võivad joobele viitavad tunnused (alkoholi- ja narkojoove). 1) Isikul esineda võivad joobeseisundile viitavad tunnused on: 1. isiku välimus; 2. aeglustunud reaktsioon ; 3. häirunud kõne; 4. aja, isiku ja koha tajumise häired; 5. teadvuse seisund; 6. mäluhäired; 7. koordinatsioonihäired; 8. käitumishäired. 2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele võib isikul esineda joobeseisundi tunnusena: 1. alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus; 2
südamemassaazi ei tehta. Abivajaja tuleb katta nii pealt kui alt teki, termokile või rõivaesemega, kuni saabub abi. Uimasti tarvitamine võib vallandada krambihoo, mis on samuti kiirabi vajav seisund. Kogu keha krambihoo puhul ei tohi abivajajale midagi suhu panna. Enamikul juhtudel, ka epilepsia korral, kestab krambihoog lühikest aega, möödudes ise. Alaealised vajavad abi ka tavalise narkojoobe puhul. Tavaline narkojoove ei vaja vältimatut meditsiiniabi, erandiks on alaealised. Vältimatu abivajaduse kriteerium on abivajaja elutähtsate organite funktsiooni raske häire teadvuse-, hingamishäire, krambid, südamerütmi- või vererõhuhäire jt. Vältimatut meditsiiniabi läheb vaja narkootilise aine toimest vallandunud psühhootilise seisundi puhul, mil inimene võib oma käitumisega ohustada teisi või ennast. Psühhootilise seisundi võivad põhjustada kõik narkootilised ained, samuti muud erilise