Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris
3. käändkond Nom. Hepar Hepata Kes? Mis? Animal Animalia Gen. Hepatis Hepatium Kelle? Mille? Animalis Animalium 3. käändkonna segatüüpi sõnad Sellesse käänamistüüpi kuuluvad: a) sõnad, mille nom.sing. lõpp on -is või es ja seejuures nom. ja gen.sing. vormis võrdne arv silpe, näit. Naris gen. Naris f sõõre Fames gen. Famis f nälg b) sõnad, mille gen.sing. lõpu ees on kaks või enam konsonanti, näit. Pars gen. Partis f osa Dens gen. Dentis m Cor gen. Cordis n Os gen. Ossis n luu Nad käänduvad üldiselt nagu vastavast soost konsonanttüvelised sõnad, kuid nende gen.pl. Iõpp on -i-um; i-tüveliste sõnade mõjul tuleb siin tüve ja käändelõpu vahele tüvelõppvokaal -i-. Kääne Ainsus Mitmus 3. käändkond Nom. Cor n Corda
- alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed
tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”. Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal
Шведская. Вегетационный период — 110— 120 дней. В некоторых районах России иногда называют калега, бухва либо шведская репа. В обиходной речи в России «брюквой» ошибочно называют кормовую свёклу — растение совершенно иного семейства. 2.8 Репа (Naris) - В первый год вырастает розетка прикорневых листьев и мясистый съедобный корень. Во второй год (а при неудачных посевах и на тот же год) из корня вырастает удлинённый, облиственный стебель с цветками. 2.9 Горох (Hernes) - днолетние
tagaosas luuline sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses NINAESIK VESTIBULUM NASI - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas - pärisninaõõnest eraldab limen nasi Süntoopia - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre naris - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus PÄRISNINAÕÕS CAVITAS NASI PROPRIA - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena - Concha nasaalis superior, media et inferior brachiocepalica sinistra - Meatus nasi superior, media et inferior - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp
Kasvutingimuste suhtes nõudlik: eelistab kergemaid muldi, idaneb +2 kraadi juures, peeditõusmed taluvad lühiajalist külma võib põhjustada ennakõidumist, Mulla ph 6,5-7,5 neutraalne, vüi nõrgalt happeline. Niiskuse vajadus suur, pikapäevataim, valguse suhtes nõudlik, 1kg juurvilja 1kg piimakohta. Söödakaalikas ja naeris Enne silosöötasid kasutati neid rohkelt. Kuuluvad ristõieliste sugukonda, on kaheaastased risttolmlejad, Kasvuaeg esimesel aastal 150 päeva ja naris 80-110 päeva. Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi
annaabi.ee 
