Lisaprotokolli sisu · 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääri piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. · 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. · Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. · 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. · 4
Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Teise m aailm asõja algus 1939-1941 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa väed tungisid Poolasse. 17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel. 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks
Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4
VIII 1939 – NSVL esitab uue lepingukava Saksamaale, mis oli neile vastuvõetav. 21. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa kaubandus- ja krediidileping 23. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping (MRP)e. pakt MRP salajane lisaprotokoll: käib venelaste diktaadi järgi. see andis võimaluse alata sõda Saksamaal Leedu läheb Saksamaa huvisfääri, kuid saab Vilniuse Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri Poolas on huvisfääride piiriks ligikaudselt Narewi, Visla ja Sani jõgede joon; Poola riikluse küsimus otsustatakse edaspidi, kuid igal juhul sõbralikult NSVL huvisfääri jääb Bessaraabia BAASID ja OKUPEERIMINE 1. IX 1939 Saksamaa ja Poola sõda 3. IX 1939 II maailmasõda Poola kui olulise regionaalse liitlase kiire kokkuvarisemine koos täieliku välispoliitilise isolatsiooniga põhjustas Eesti poliitilises juhtkonnas moraalse šoki. Saksamaa välksõja doktriin; riikide alistamiseks kulunud aeg: Poola 1 kuu Norra 2 kuud
Euroopa, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri Tekst: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4
Poolakatel oli sõja alguses u 800 tanki. Punaarmee poolel enam kui 3000 sõjalennukit, poolakatel sõja alguses 830, millest suur osa oli hävitatud. Suur jõud marssis ööl vastu 17.sept üle Poola idapiiri, vastutegevus oli üpris nõrk, kohati oli tõsiseid lahinguid ja mõlemad pooled kandsid kaotusi. Punaarmee liikus u 2 nädala jooksul edasi kuni 300 km sügavusele Poola territooriumile, jõudis välja Bugi-Sani-Narewi jõe joonele, sellel territooriumil elas u 13 milj inimest, kes läksid NL kontrolli alla. Vangi võeti u 450 000 Poola sõjaväelast, kellest hiljem mitukümmend tuhat NL-s tapeti. Saksa-vastases propagandas kujutati seda kui vabastamisretke, Poola idaaladel elas hulk slaavi hõime. Siseriiklikus prop-s kujutati, et väikerahvad on olnud 20 a Poola panide rõhumise all, nüüd on alustanud rahvaülestõusu, Punaarmee on läinud oma vendadele idaslaavlastele vastu.
annaabi.ee 
